Brutokuupalga kasvutempo aeglustus veidi, eriti kohalike omavalitsuste haldusalas- Arvestades, et tööviljakus teises kvartalis kahanes, oli keskmise palga kasv endiselt tugev
- Töötasu-uuring näitab, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas Sloveenia järel teine
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis aasta võrdluses 7,6%. Võrreldes eelneva kvartali 8,1%ga palga aastakasv veidi aeglustus.
Palgakasv aeglustus kõige enam riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, Eesti omanikega eraettevõtetes aga on märgata palgakasvu kiirenemise trendi. Samasugust arengut näitasid ka maksu- ja tolliameti andmed. Keskmise deklareeritud palgaväljamakse kasv oli teises kvartalis nii 2016. aasta esimese kvartali kui ka 2015. aasta teise poolega võrreldes veidi aeglasem. Selle põhjuseks oli palgaväljamakse kiire kasvu taltumine valitsemisasutustes.
Keskmine palk suureneb endiselt märksa kiiremini kui tootlikkus. Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt ulatus majanduskasv teises kvartalis 0,6%ni, ning et hõivatute arv kasvas sellest kiiremini, siis tööjõu tootlikkus vähenes. Ka töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv tegevusala, on tööjõukulu toodanguühiku kohta palgakasvu mõjul märgatavalt suurenenud. Pikemas vaates kahjustab selline areng töötleva tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel.
Hiljuti avaldati 2014. aasta töötasu-uuringu tulemused, mis annavad palkadest ülevaate soo, hariduse ja ametiala kaupa. Sama metoodikaga uuringuid viiakse läbi enamikus Euroopa riikides, mis võimaldab Eesti andmeid rahvusvaheliselt võrrelda. 2014. aasta uuringu tulemused näitasid, et palgataseme poolest oli Eesti 2014. aastal Kesk-ja Ida-Euroopa riikidest Sloveenia järel teisel kohal. Võrreldes Läti ja Leeduga oli keskmine palk Eestis ligikaudu kolmandiku võrra kõrgem, seevastu Soomes ja Rootsis olid palgad 2014. aastal ligikaudu kolm korda kõrgemad kui Eestis.
