Pangad võiksid rohkem laenata

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten ütles teisipäeval riigikogu ees inspektsiooni ­2012. aasta aruannet tutvustades, et pankadel praegu raha on ja teoreetiliselt võiks nad agressiivsemalt müüa, kuid õnneks märke uuest laenubuumist pole.

Malmsteni kinnitusel on Eesti pangandus­turgu mõjutanud enim jätkuv mõõdukas majanduskasv ja tööpuuduse langus eelmise aasta lõpus alla 10% taseme. “Eesti ettevõtted on suutnud eksporditurgudel jätkuvalt üsna edukad olla.” See kõik on mõjutanud pankade krediidiportfelli kvaliteedi paranemist, märkis ta.

Samas lisas Malmsten, et finantsjärelevalve ei saa lasta end nendest positiivsetest arengutest ­uinutada. Kuigi Rootsi pangandussektorit peetakse praegu väga tugevaks ja regulaator on astunud samme pankade laenukvaliteedi veelgi tõhusamaks mõjutamiseks ning likviidsusportfellide piisavuse tagamiseks, ei saa kunagi välistada võimalikke negatiivseid arenguid, selgitas ta. “Näiteks kas või arenguid Põhjamaade kinnisvaraturgudel, mis ei ole pidanud läbi elama olulist korrektsiooni. Olemas on ka võimalus majandussurutise uueks laienemiseks, mis võiks kaasa tuua raskusi ekspordile orienteeritud majandussektorites Eestis.”

Pangad omadega mäel. Tervikuna on pangandussektor väga hästi kapitaliseeritud ja omakapitali tootlus püsib kõrge, lausus Malmsten, lisades, et Euribori jätkuvalt väga madal tase pärssis 2012. aastal mõningal määral pankade kasumlikkust, aga seni on krediidiasutused sellele oma kulubaasi optimeerimisega väga tõhusalt reageerinud.

“Viimase puhul on meie jaoks väga oluline jälgida, et optimeerimine ei tooks kaasa kõrgemaid riske pankade selliste n-ö mittetootlike struktuuriüksuste nagu riskijuhtimise ja vastavuskontrolli töö korraldamises,” lausus Malmsten. “Pangandussektori kõrge kapitaliseeritus annaks teoreetiliselt ka võimaluse agressiivsemaks müügiks ja uue laenubuumi tekkeks, aga õnneks ei ole ühtegi sellekohast märki praegu näha.”

Äripäev kirjutas esmaspäeval, et nõudlus uute korterite järele on taas tõusuteel, kuid arendajate hinnangul ei ole buumi tulekut oodata.

Tallinna Villardi tänaval on uusarendus, mis peaks valmima sügisel. Kümne korteriga majas on vaba veel vaid kolm elamispinda. Teine uusarendus on Raua tänaval, kuhu kerkiv maja peaks valmima aasta lõpus. Seal on 26 korterist müümata või broneerimata kuus.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompargi hinnangul on mingis osas näha kinnisvarabuumi märke. “Otsest buumi või ülekuumenemist me võime näha, aga me ei pea buumi võrdlema 2007. aasta hullumeelsete tippudega,” ütles Toompark, kuid lisas, et muretsemiseks ei ole põhjust. Ta märkis, et tarbijatele tuleks sõnad peale lugeda, et nad teeks otsuseid kaalutletult, mõtleks järele ega teeks pimesi. “Üks mis kindel: buum tuleb. Küsimus ongi, et millal ta tuleb,” lausus ta.

Hansson kiitis Eesti Panga efektiivsust

Eesti Panga juht Ardo Hanssoni sõnul kasvavad panga kulud majandusest aeglasemalt ka tänavu.

Eesti Panga kulud, jättes välja ühekordsed euroalaga liitumise ja sularahakulud, kasvasid mullu 1% võrra.

“Tingimustes, kus Eesti majandus kasvas 6–7%. Selle aasta eelarve näeb ette, et kasvame 3% aeglasemalt kui Eesti majandus tervikuna. Nii et me oleme sellisel trendil, kus Eesti Pank on tegelikult isegi kasvavate ülesannete juures suutnud olla järjest väiksem osa Eesti majanduses. Liigume efektiivsuse ja tõhususe suunas,” selgitas Hansson teisipäeval parlamendi ees esinedes.

Ta ütles, et pank on kehtestanud selge kulude lae, et hoida või vähendada keskpanga kulusid suhtega majanduse mahtu, olukorras, kus ei tule uusi ülesandeid juurde.

“Kui meie ülesanded jäävad samaks, peaksime suutma aja jooksul oma osakaalu Eesti majanduses natuke vähendada,” lausus ta. Eesti Pank teenis mullu 50,3 miljoni eurose puhastulu juures 34,1 miljonit eurot puhaskasumit.

Liiga kulukas. Finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteni sõnul kasvab organisatsioon lähiaastatel suure tõenäosusega, sest ühtse pangandusjärelevalve moodustamine toob tööd juurde.

Malmsten märkis eile riigikogu ees inspektsiooni 2012. aasta aruannet tutvustades, et Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on mitmel puhul öelnud, et finantsinspektsioon on Eesti riigi jaoks liiga suur ja kulukas organisatsioon.

Malmsten nentis, et maksumaksjana puht abstraktsel tasandil saab muidugi Männikuga nõustuda – mida tõhusam ja odavam organisatsioon, seda parem. Aga me oleme teinud valiku olla osa Euroopast ja tema tuumikust, märkis ta.

Allikas: Äripäev
http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=05D3C213-0344-401F-BF7C-BFD4195EE4C6&paperid=FD4DD3F2-46AD-4818-A7C4-05F0FBF683DD&selectedDate=2013-06-05

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

44 − = 37

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!