- Majapidamiste laenuaktiivsus püsis juunis suur
- Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on tasapisi tõusnud
- Majapidamiste ja ettevõtete hoiused jätkasid tempokat kasvu
Majapidamised laenasid juuniski väga aktiivselt; iseäranis suur püsis nõudlus autoliisingute järele. Uusi autoliisingulepinguid sõlmiti juunis 30% suuremas summas kui aasta tagasi ja autoliisingute portfelli aastakasv ulatus 20%ni. Ka muud tarbimislaenud kasvasid endiselt kiiresti, aastas ligi 9%. Tarbimislaenude hoogne kasv peegeldab nii praegust soodsat majanduskeskkonda kui ka suurenenud pakkumist. Tarbimislaenude ja liisingu osatähtsus kogu majapidamiste laenu- ja liisinguportfellis on ligikaudu 20%.
Eluasemelaenude kasvutempo püsis juunis varasemate kuudega võrreldes sama. Uusi eluasemelaene võeti 117 miljoni euro väärtuses ehk 12% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Kasv tuleneb nii kallinenud kinnisvarast ja keskmise laenusumma kasvust kui ka suuremast tehinguarvust. Viimasel poolaastal on eluasemelaenude portfelli aastakasv püsinud 7% läheduses.
Vähese investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenukasv olnud tagasihoidlikum kui majapidamiste oma. Siiski suurenes teises kvartalis ka ettevõtete laenamine Eestis tegutsevatest pankadest. Sealjuures kasvas aastataguse ajaga võrreldes uute laenude maht kõigil suurematel tegevusaladel ja ka laenuportfelli kasv on olnud suhteliselt ühtlane.[1]
Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest alates pisut tõusnud ja jõudis juunis 2,5%ni. See on küll viimase nelja aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt madalaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad, ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik. Juunis langes see 2%ni.
Aktiivse laenutegevuse kõrval kasvasid tempokalt ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete hoiused. Hoiuste maht pankades suurenes aasta võrdluses ligi 12% ehk 13,8 miljardi euroni.
Pangandussektori puhaskasum 2018. aasta teises kvartalis pisut vähenes. Kvartali puhaskasumiks kujunes kokku 82,5 miljonit eurot, mida on 3% vähem kui aasta tagasi. Samal ajal oli puhas intressitulu ligi 3% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis – peamiselt väiksemate intressikulude mõjul. Kasvasid ka teenustasutulud, aga samuti palga- ja halduskulud. Ühekordsete asjaoludena toetasid kasumit varasemate allahindluste tagasipööramine ja dividendid tütarettevõtetelt. Aasta alguses kehtima hakanud uue tulumaksukorra tulemusena arvestasid pangad teises kvartalis tulumaksukuluks ligikaudu 8 miljonit eurot.
Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist
