Riigikohus võttis 12.02.2014 vastu otsuse, mis muutis täielikult loogikat, mille alusel on 20 aasta jooksul maksustatud pärandit.
Nüüd on Maksu- ja Tolliamet kirjutanud oma kodulehel selgituse, kuidas antud riigikohtu otsus mõjutab pärandvara müügist saadud kasu maksustamist. Soovitame kõigil huvilistel EMTA seisukohaga tutvuda SIIN.
Tuhandeid inimesi puudutava uue käsitluse kesksed järeldused on järgmised:
1. Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur pärandvara võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.
2. Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud kui ka soetamismaksumus (TuMS § 38 lg 1). Näiteks kui maksumaksja võõrandab pärandina saadud kinnistu ja esitab maksuhaldurile ka dokumentaalse tõendi pärandaja poolt kinnisasja soetamisel tehtud kulu kohta, siis loeb maksuhaldur kasu arvestamisel soetamismaksumuseks pärandaja poolt tasutud kulutuse (nt ostusumma). Lisaks saab pärija soetamismaksumusele liita ka pärandi vormistamise kulud.
3. Mahaarvatavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on maksumaksjal (pärijal).
4. Kinkelepinguga võõrandatud vara korral maksustamise praktika ei muutu ning lähtutakse põhimõttest, et vara soetamismaksumus on null.
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
