Tänasel büroopindade turul on üheks kõige olulisemaks asukohavaliku kriteeriumiks kujunenud parkimisküsimuse lahendamine. Lahendamata parkimisküsimused jätavad büroohoone rentnikest tühjaks.
Esmalt jäävad sellisest büroost eemale kliendid – iga autoomanik soovib ideaalpildis alati treppi sõita. Kui seda ei saa, siis kõlbab ka kõrvalasuv parkla. Parkla puudumine tähendab juba otsust büroomajast seda külastamata mööduda ehk otsust konkureerivast ettevõttest soovitud teenust tellida.
Klientide puudust kannatades peavad hoonest lahkuma ka büroopindade rentnikud, sest kui pole kliente, siis pole tulu. Lahkumissoovi tugevdavaks põhjuseks võib siin lisaks olla veel firma töötajaskonna lahendamata tööle jõudmise ja auto paigutamise probleemid.
Parkimiskohtade puudus on terav niigi kitsas vanalinnas. Inimeste mugavus ja kinnisvaraturu loomulikud suundumused on viinud selleni, et vanalinn on lahkunud arvestatavast büroopindade segmendist. Vanalinnas asuvad vaid sellised kontorid, kes vääristavad vanalinna kui sellist. Näiteks prestiiÏi taotlevad advokaatide kontorid.
Vanalinnast märgatavalt soodsamas olukorras on kesklinn tasulise parkimise alas. Sealt võib leida parklaid ja parkimismaju, mis probleemile leevendust pakuvad. Siiski on vägagi inimlik, et parkimise eest eelistatakse mitte maksta. Sel eesmärgil kolitakse kontor kesklinna tasulise parkimise piirist välja.
Tasulise parkimise piiri taha kolimisel tuleb kindlasti arvestada, et seal on mõnelgi pool parkimise osas kitsam kui vanalinnaski. Nimelt pargivad vahetult tasulise-tasuta piirkonna kõrval tasulise parkimispiirkonna sees elajad-töötajad.
Konkurentsivõime tagamiseks tuleb uute büroohoonete rajamisel koheselt ühtse tervikuna lahendada ka hoone töötajate ja külaliste parkimisküsimused.
Artikkel on avaldatud 19.06.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=208045
