Pindi Indeks languses 4,8%

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks 11,7 protsendi võrra kõrgemal.

Kinnistuma hakkab trend, et Eesti kinnisvaraturg on W-kujulises taastusfaasis, hetkel leiab aset teine, oluliselt mõõdukam languslaine, mis on vahepealse hinnatõusu sisuliselt nullinud. Kui uute ja väga heas seisukorras varade hinnad on isegi kerges tõusutrendis, siis tugeva ülepakkumisega kehvemas seisukorras varade omanikud on sunnitud hindu jätkuvalt allapoole korrigeerima, mis ongi languse põhjuseks.

Kui juunis tehti antud linnades 760 korteriomandi tehingut, siis juuli jäi tehinguaktiivsus ligilähedase 716 tehingule, võrreldes käesoleva aasta algusega ning eelmise aasta sama perioodiga on tehinguaktiivsus kasvanud ca 30%.

Viimase paari aasta korteriomandite tehingute arv antud linnades on olnud ca 700 tehingut kuus.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kuueaastase ajaloo.

Rahva usaldus püsib

Juulis jäi tarbijate kindlustunde indikaator -3-le, korrates juuni tulemust. Tarbijate kindlustunde indikaator on tõusnud viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele.

Ostujõud jätkuvalt ülikõrge

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 79 ja 83 ruutmeetrit.

Meenutuseks- buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Harjumaa (sh Tallinn) eramute ja elamumaade turg

Harjumaa (sh Tallinn) hoonestatud (eramud) ja hoonestamata elamumaade tehinguid tehti vastavalt 115 ja 63 (juunis 114 ja 37).

Harjumaa hoonestatud elamumaa tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (aprill 2008.a.) -60%
-eelmise kuuga +7%

Harjumaa hoonestamata elamumaa tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007.a.) -74%
-eelmise kuuga -46,4%

Kommentaar: Kui vaadata viimase aasta hoonestamata kruntide kuu keskmist tehingute arvu, mis on ca 50 tehingut kuus, siis on eelmise kuu tehingute arv (63) tunduvalt kõrgemal keskmisest, samuti on toimunud suur hinnalangus, millest võib järeldada, et on toimunud suur hulk seotud osapooltega hoonestamata kruntide tehinguid.

Huvi hoonestatud kruntide järgi on jätkuvalt suurenenud, kuid on jäänud ostuotsuste taha, mida lükatakse jätkuvalt edasi.

Tallinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind (lõikeprotsent 10%) on võrreldes eelmise kuuga langenud -7,7 %

Tallinna korterite hinnad langesid võrreldes juuniga -7,7% (13 112 kr/m²). Tehingute arv oli juulis 450, mis on viimase poolaasta ja aasta keskmise tasemel, 455 tehingut poolaasta keskmine ning viimase aasta keskmine 452 tehingut kuus.

Võrreldes tipuga on tehingute arv langenud 60%

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (märts 2007. a.) -50%
-eelmise kuuga -7,7%

Tallinna siseselt olid hinnakõikumised järgnevad:
Kesklinn -13,6 %
Lasnamäe -0,7 %
Mustamäe +0,5 %
Põhja-Tallinn -28 %
Haabersti -2,9 %
Kristiine +9,9 %
Pirita -15,9 %
Nõmme +5,5 %

Linnaosade järske kõikumisi mõjutab samuti pidevalt muutuv tehingute struktuur, seetõttu on otstarbekam jälgida terve Tallinna keskmist hinnamuutust (-7,7%).

Kommentaar: Turg on jätkuvalt aktiivne igas linnaosas. Iseäranis suurt puudust tuntakse uutest korterelamutest, mida on ”lattu” jäänud vähe ning needki on enamuses keskmisest kehvemas asukohas ja üksikud suuremad või vähefunktsionaalsed elamispinnad. Uute korterite ootuses ollakse valmis broneerima kortereid, mis on alles ehitusjärgus.

Teiste linnade korteriomandid

Tartu +7,2% (12 436kr/m²)

Tehingute arv oli juulis 83 (juunis 100).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (veebruar 2007. a.) -34%
-eelmise kuuga +7,2%

Kommentaar: Tartus on viimane periood olnud huviliste poolt võrreldes eelmiste kuudega mõnevõrra passiivsem. Oodatult on aktiveerunud üüriturg, kuna tudengid soovivad üüripinda leida enne kooli algust. Seetõttu on oodata ka mõningast huvi suurenemist odavamate 1- ja 2-toaliste korterite müügiturul.

Tehingute arv oli juulis 43 (juunis samuti 43).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007. a.) -66%
-eelmise kuuga -3,5%

Kommentaar: Korteriturg on stabiilne, peamiselt soovitakse soetada suuremaid, 3-4 toaliseid kortereid. Samas on turul kvaliteetsete 4-toaliste elamispindade defitsiit. Peamiselt soovitakse osta kas väga kehvas või väga heas seisukorras kortereid.

Äripindade ja maade turg on jätkuvalt väga passiivne.

Pärnu +3,7% (11 176 kr/m²)

Tehingute arv oli juulis 42 (juunis 37).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007. a.) -50%
-eelmise kuuga +3,7%

Kommentaar: Vaatamate suvekuumusele oli juulikuu Pärnumaa kinnisvaraturul toimekas.

Populaarsuse tipus olid maakodud hinnaga kuni 500 000 krooni. Põhjanaabrite huvi Pärnu vasakkalda elukondliku kinnisvara osas on kasvutrendis. Kohalike seas olid kõige nõutumad 1-2 toalised soodsate ülalpidamiskuludega korterid.

Tavapäraselt oli iseäranis aktiivne Pärnu üürikorterite turg. Kaubaks läksid aktiivselt lisaks pikemate üürilepingutega korteritele ka lühiajalised (1 päev kuni paar nädalat) üüripinnad, mis on heaks alternatiiviks majutusasutustele. Korraliku paaritoalise üürikorteri on võimalik leida al 500 kr päev.

Kohtla-Järve +51,1% (1451 kr/m²).

Tehingute arv oli juulis 33 (juunis 31).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (juuni 2007. a.) -74%
-eelmise kuuga -51,1%

Kommentaar: Kohtla-Järve linn on jätkuvalt Ida-Virumaa, Venemaa ja ka Soome investoritele äärmiselt huvipakkuv keskkond, kuna korralike elamispindade hinnatase on seal jätkuvalt madalam, ainuüksi samaväärse hoone karkassi ehitamine ruutmeetri kohta.

Pakkumiste arv buumiaegsel tasemel

Müügipakkumiste arv on suuremates linnades mõnevõrra tõusnud, aasta lõikes kuni 20%.

Kuna kinnisvarahinnad on teinud kerge tõusu ning edasise osas ollakse optimistlikumad, on paljud vahepeal müügist loobunud varaomanikud uuesti objektid müüki paisanud, seda nii uute kui ka vanemate korterite puhul. Paraku on müügihindadesse sisse kodeeritud ka arvestatav hinnatõus, mistõttu hetkel on antud varasid väga raske realiseerida. Väga suur puudus on renoveeritud, heas asukohas paiknevatest objektidest.

Kommentaarid teiste linnade kohta

Võru

Võru linna kinnisvaraturg on endiselt üsna passiivne, peamiselt tuntakse huvi tüüpkorterite vastu, elamute turg on pasiivne kuna puudub nõudlus.

Põlva ja Jõgeva

Põlva ja Jõgeva on küllaltki passiivsed piirkonnad, kus eelkõige otsitakse maamajasid.

Valga

Huvi Valga linna kinnisvara vastu kasvab ning eelkõige korterite turul on ostjad muutunud oluliselt aktiivsemaks. Jätkuvalt tuntakse huvi ka soodsate maamajade vastu.

Viljandi

Juulis oli kinnisvaraturg endiselt aktiivsem ning toimus tehinguid korteritega nii Viljandi linnas kui ka maakonnas, maamajadega ja hoonestamata kinnistutega. Ostuhuviliste tähelepanu on suunatud valdavalt madalama hinnatasemega korteritele ja majadele. Euro tulekuga on suurenenud välismaalaste huvi kinnisvara vastu.

Haapsalu

Läänemaa kinnisvaraturul pole täheldada klientide käitumises olulisi muutusi eelneva paari kuuga võrreldes. Üha rohkem väljendatakse soovi müügiobjektidega tutvumiseks ja tehakse ka tehinguid. Pakkumiste turul on ülekaalus turuhindadele mittevastavuses hinnad – enam kui pooled pakkumistest on põhjendamatult kõrged.

Samas reaalsete müügihindadega varade hulk langeb pidevalt ning nende osas ületab juba hetkel nõudlus
pakkumist.

Jõhvi

Lisaks Venemaa päritolu investoritele on turule lisandunud Eestist pärit ostuhuvilised, kes on valmis odavat vara kokku ostma.

Rapla

Raplamaal oli juulikuine turg vaikne. Peamiselt tunti huvi 2-toaliste korterite ja soodsa hinnaga maamajade vastu.

Rakvere

Turg oli passiivsem, samas säilus teatav huvi nii korterite kui maamajade vastu terves maakonnas. Juulis soetati keskmiselt kallimaid varasid, sellest ka järsk statistiline hinnatõus.

Kuressaare

Märkimisväärselt on kasvanud huvi maamajade vastu, kuid erinevalt varasemast on äärmiselt oluline hoone asukoht ja korraliku infrastruktuuri olemasolu. Eelkõige lähevad kaubaks merele lähedal asuvad elamispinnad.

Paide

Juuli üllatas müügipakkumiste kasvuga. Kliendid on aktiivsed otsima ilmnenud probleemidele lahendusi. Saabunud on aeg, kui ollakse koostöövalmis maakleriga müügihindasid kalkuleerima ja tulemused peaks lähiajal ka tehingute arvus kajastuma. Siiski jääb müügitehingute hulk all pakkumiste arvule. Samas käiakse aktiivselt laenuvõimalusi uurimas ja laenusuutlik klient enne sügist ostu ka ilmselt sooritab. Üüriturg on väga vaikne.

Pindi kinnisvara 07/2010 ülevaade on allalaaditav siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 + 8 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine