Ãœsna sageli olen enda või mõne muu kodaniku arvamustele kirjutatud veebikommentaarides märganud kriitikat stiilis: “No näe, jälle üritab turgu üles rääkida!” Või: “No see üritab nüüd hindu alla rääkida!” On olnud ka absurdseid olukordi, kus samast sõnumist loeb üks turu üles- ja teine allarääkimise välja.
Miks peaks keegi turgu üles või alla rääkida tahtma?
Turu ülesrääkimisest peaksid olema justkui huvitatud kinnisvaraomanikud. Ikka on ju hea, kui vara väärtus on kõrgem selle asemel, et olla madal. Turu allarääkimisest seevastu potentsiaalsed kinnisvaraostjad, sest ikka hea ju kalli asemel odavalt osta.
Aga no andke andeks – kas tõesti keegi arvab tõsiselt, et ostjateturul on mõne kodaniku sõnavõtul võime turutrende muuta? (Kui just ei ole Venemaa või USA presidendiga tegemist…)
Spetsialistide arvamus ja sellest ehk mõjutada saav tarbijate meelestatus on kindlasti siiski üks tegur, mis turgu mõjutab, kuid mitte ainus tegur. Kinnisvaraturul on hulk tähtsamaid turu suundumusi mõjutavaid tegureid nagu näiteks üldine majandusolukord, intressimäärad, laenukäibed, ehitusmahud…
Neid asju juba paar arvamust ühes või teises suunas ei morjenda. Seda veel eriti olukorras, kus sõnavabadusest ja laiadest kommenteerimisvõimalustest tulenevalt on arvamusele võimalik alati vastuarvamusi avaldada ja seeläbi turgu omale soovitavas suunas mõjutada.
Lõpetuseks ütleksin, et pole mõtet näha tont seal, kus seda ei ole. Inimesed näevad ja kirjeldavad turgu alati subjektiivselt ehk oma vaatepunktist lähtuvalt. Eks ole inimlik, et sellisele subjektiivsele nägemusele lisatakse pisut optimismi või pessimismi – millised ootused kellelgi täpsemalt on. Nii need asjad käivadki.
Rumal on see, kes teeb otsused ainult ühele allikale. Kui on soov saada kallutamata infot, mis oleks üdini objektiivne, siis selleks sobib ainult mineviku puudutav statistika. Tagantjärele tarkus on ju täpisteadus. Kinnisvaraturu objektiivne peegeldus on kinnisvaratehingute arv, nende väärtus ja keskmine hind.
