Möödunud aastal kiirenes Eesti SKP kasv 5 protsendi juurde – nii kiiret, kuid siiski tasakaalulist kasvu võimaldab ilmselt seni arvatust kõrgem kasvupotentsiaal. Tarbijate ja investeerijate käitumine on vaatamata heale konjunktuurile ja sissetulekute kiirele kasvule endiselt konservatiivne. Ehitussektori jõuline areng eelmisel aastal tulenes nõudluse kasvu järsust kiirenemisest, kuid ehituse osakaal majanduses on endiselt suhteliselt madal.
2017. aasta neljandas kvartalis jätkus Eesti majanduses soodne areng jätkuvalt paraneva väliskeskkonna ja mõõduka sisenõudluse toel. Majanduskonjunktuur on nii Eestis kui ka meie kaubanduspartneritel paranenud stabiilselt juba viimased paar aastat. Koos hinnatõusu taastumisega on see aidanud suurendada ekspordikäibeid eriti teeninduses. Konjunktuuri indikaatorid lubasid kasvu kiirenemist nii meil kui ka mujal Euroopa Liidus oodata juba mõnda aega tagasi, kuid reaalsetesse majandusotsustesse on positiivsed meeleolud jõudnud mõningase viivitusega.
Töötajate sissetuleku kasv kiirenes koondandmete põhjal aasta viimases kvartalis 9 protsendini ja tarbijate kindlustunde indikaator püsis kasvutrendil, kuid eratarbimiskulutuste kasv aasta lõpus siiski veidi aeglustus. See viitab elanike säästumäära jätkuvale kasvule, mis on toimunud juba neljandat aastat järjest. Eelnevatel aastatel võis seda seletada negatiivsete majandusuudistega, mis kõlasid paralleelselt kiire palgakasvuga ning võisid tarbijaid ettevaatlikuks teha. Viimasel aastal on aga kõikjalt maailmast tulevad majandusuudised valdavalt positiivse tooniga, mis oleks võinud inimeste tarbimisjulgust tõsta. Elanike säästumäär on ajalooliselt väga kõrge ja läheneb kriisiaja tasemele. See näitab, et kriisi valusad õppetunnid on inimestel veel hästi meeles.
Suurima panuse majanduskasvu andis eelmisel aastal ehitussektor. Sellesse panustas enim valitsussektori tellimuste portfell, mis kasvas aastaga rahaliselt pea kolmandiku võrra. Kuna ehitussektor on elamuehituse toel mõõnast taastunud juba mitu aastat, hakkas seal üha rohkem tunda andma tööjõupuudus. Vaatamata keskmisest kiiremale palgatulu ja kasumite kasvule jäi ehituse osakaal Eesti majanduses 2017. aastal nii hõive kui ka lisandväärtuse osas ajalooliselt madalale tasemele. Kuna sellel ja järgneval aastal ei ole ehitustellimuste täiendavat kiiret kasvu ette näha, siis peaks see sektor suutma kasvanud nõudlusega siiski kohaneda. Arvestades meie elamufondi kvaliteeti ja infrastruktuuri vajadusi, oleks pikemas plaanis ehituse osakaalu mõningane suurenemine Eesti majanduses igati põhjendatud.
Eelmisel aastal nähtud harjumatult kiire majanduskasv põhineb ühelt poolt lõpuks globaalselt levival majandusoptimismil ja teisalt Eesti endiselt heal konkurentsivõimel välisturgudel. Samuti võidi kriisiaastatel põhjendamatult alla hinnata Eesti majanduse kasvupotentsiaali. Selle taustal käituvad Eesti tarbijad, aga ka erainvestorid siiski endiselt küllaltki ettevaatlikult. Seetõttu peaksid sisemaised majanduskasvu pidurdumise riskid olema mõõdukad. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli algul.
