Statistikaameti andmetel jäid hinnad detsembris eelmise kuu tasemele ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus tarbijahindade langus 0,8 protsendini. Euroalal on hinnalangus alates sügisest püsinud 0,3 protsendi juures. Aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,4 protsenti ning euroalal pidurdus hinnatõus 0,3 protsendini.
Tarbijahinnad reageerisid kevadel jõuliselt koroonapandeemiale ning sellega kaasnenud naftahindade kiirele langusele. Kui aasta alguses ulatus teenuste hinnatõus 4 protsendini, siis kevadel hinnatõus peatus ning aasta teisel poolel oli väikeses languses. Teenuste hindu survestasid pandeemia käigus enam raskemasse seisu sattunud turismiga seotud tegevusalad. Aasta kokkuvõttes odavnesid suuremal määral majutus, lennu- ja laevapiletid, kus hindade langus jäi 10-15 protsendi vahele. Üürihinnad veidi taastusid sügisel kinnisvaraturu aktiivsuse suurenedes, kuid aastases võrdluses jäid mullu 4 protsendiga langusesse. Tunnetuslikult aga enamik elanikkonnast nende teenuste odavnemist ei kogenud, kuna suuremal määral mõjutas majutuse hindu välisturistide puudus Tallinnas, kus aga siseturistide osakaal on väike ning lennata julgesid vähesed.
Energiahinnad odavnesid 7 protsenti, kus lisaks madalamale nafta hinnale soodustas kütuste odavnemist kevadine aktsiisimäära langetus. Hinnalanguse põhi jäi maikuusse (-1,7 protsenti), kui hindu mõjutasid ka eriolukorra ajaks kehtestatud ajutised meetmed. Viimati olid hinnad võrreldavas languses eelmise kriisi ajal pea kümme aastat tagasi.
Arvestades viimastel kuudel toimunud toormehindade tõusu ning kevadist madalat võrdlusbaasi, on hindade langus taandumas. Nafta hind on positiivsete vaktsineerimisuudiste ja sellega kaasneva optimistlikuma tulevikuväljavaate valguses lähenemas pandeemiaeelsele tasemele. Samuti on toiduhindade suhteliselt kiire tõus välisturgudel jätkumas. Tarbijahinnad pöörduvad tõusule praeguste hinnangute kohaselt kevadel ning aasta kokkuvõttes ei tohiks oluliselt erineda rahandusministeeriumi mullusuvises prognoosis oodatud 1,4 protsendist.
