Rahandusministeerium: Kiire majanduskasvu taga on suured erinevused tegevusalade vahel

RahandusministeeriumEesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4%. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli.

Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on EL riikide võrdluses suhteliselt vähesed äritegevuse ja liikumise piirangud, majanduse hea kohandumisvõime ja valitsussektori stabiliseeriv tegevus eriti tervishoiusektori kaudu. Erasektori tegevusaladel on areng olnud aga ebaühtlane. Konjunktuuriindikaatorid näitavad kiiret kindlustunde paranemist tööstuses ja ehituses, samas kui tarbijad on küsitluste põhjal endiselt ettevaatlikud.

Seoses välisturismi seiskumisega aasta tagasi on endiselt depressiivses seisus kõik turiste teenindavad tegevusalad. Kuna nende osakaal majanduses on väike (majutus-toitlustus moodustas 2019. aastal SKPst alla 2%), siis koondnumbreid see väga ei mõjuta. Kui majanduses tervikuna oli palgafond esimeses kvartalis eelmise aasta alguse tasemel, siis majutuses-toitlustuses oli see pea 30% väiksem. Majutus-toitlustus on koos kunsti ja meelelahutusega üks väheseid tegevusalasid, kus palgatulu langus aasta algul eelmise aasta keskmisega võrreldes süvenes.

Esimeses kvartalis toetasid majandust lisaks avaliku sektori tegevusaladele veel traditsiooniliselt info ja side, kinnisvara ja finantssektor. Kinnisvara- ja finantssektori kiire kasvu tagab ka järgnevates kvartalites aktiivne kinnisvaraturg, mida toidavad nii kriisi ajal paljudele kogunenud säästud kui pensionivarade vabanemine. Ilmselt võimaldab vähenev nõudlus ärikinnisvara järele ehitussektoril rahuldada suurenenud nõudlust elamukinnisvara osas ja hinnad stabiliseeruvad mõne aja pärast.

Majanduskasvu näitajaga võrreldes teistsuguse pildi annab registreeritud töötuse statistika, mille järgi on mai lõpu seisuga Töötukassas arvel 53 000 töötut ehk 23 000 rohkem kui kaks aastat tagasi ja pea kolm tuhat rohkem kui aasta tagasi. Sesoonsetel põhjustel töötus kevadeti väheneb ja nii ka praegu. Väheste erialaliste oskustega inimeste seisukohast on kriitilise tähtsusega välisturistide saabumine, mida tuleb ilmselt oodata järgmise aastani. 2020. aastal jätsid välisturistid Eestisse toomata 1,3 miljardit eurot.

Teise kvartali majanduskasv ületab ilmselt oluliselt esimese kvartali oma, kuid kardetavasti jääb kasv endiselt ebaühtlaseks.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC