Aastane majanduslangus pidurdus kolmandas kvartalis sarnaselt teiste riikidega ka Eestis ja meie majanduse maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2 protsenti väiksem. Olukord tööturul paranes kevadega võrreldes pea kõigil tegevusaladel ja eriti majutuses-toitlustuses. Viiruse leviku kiirenemine ja rahvatervise kaitse meetmed on sügiskuudel taas nõrgendanud majanduskonjunktuuri.
Pärast eriolukorra piirangute lõdvenemist paranes majandususaldus nii Eestis kui ka mujal kiiresti ning paljudes valdkondades võis normaalne majandustegevus taastuda. Majandusaktiivsuse taastumise kiirus isegi üllatas ja kevadised prognoosid majanduse edasise käekäigu kohta osutusid liiga pessimistlikuks. Väikeste naaberriikide majandused arenevad enamasti sarnases rütmis, mistõttu ei erine meie käekäik oluliselt naabrite omast. Eesti 2-protsendiline majanduslangus on veidi väiksem kui Lätis ja põhjanaabritel, Leedul on läinud natukene paremini.
Kuna piiriülene liikumine oli ka suvel pärsitud, siis jäi Eesti ettevõtetel sarnaselt teise kvartaliga saamata olulisel määral turismitulu. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes meie reisiteenuste eksport kahe kolmandiku võrra ja kogu aasta arvestuses jääb välisturistide Eestis kulutatud raha umbes miljardi euro võrra mullusest väiksemaks. Peaaegu samas proportsioonis on vähenenud ka Eesti turistide kulutused välismaal, millest suur osa on kogunenud elanike hoiuarvetele. Kuna välisturistid toovad Eestisse rohkem raha, kui Eesti inimesed välismaal kulutavad, siis on piiride sulgemise netomõju meie majandusele selgelt negatiivne.
Sarnaselt teise kvartaliga olid ka kolmandas kõige suuremad kaotajad majutuse ja toitlustuse sektori töötajad. Kui teises kvartalis kompenseeris töötasu hüvitis olulise osa 40 protsenti vähenenud palgatulust selles sektoris, siis kolmandas kvartalis seda kompensatsiooni polnud ja 20-protsendilise palgatulu langusega pidid töötajad toime tulema olemasoleva sotsiaalkindlustuse toel. Olukorra teeb selle valdkonna töötajate osas keerulisemaks suur varimajanduse osakaal, mistõttu on tegelike sissetulekute langus seal ilmselt statistikas kajastuvaga võrreldes suurem. Oluline palgatulu langus jätkus ka ehituses ja transpordisektoris, tervikuna kahanes töötajate palgafond 1 protsendi.
Operatiivse ülevaate majanduses toimuvast annab töötamise register ja selle järgi oli seal kolmanda kvartali alguses registreeritud pea 23 tuhat töötajat vähem kui aasta varem. Suve jooksul paranes olukord tööturul mõnevõrra ja kvartali lõpus oli töötajate arvu aastane langus taandunud 16 tuhandele, kus see on olnud stabiilselt kuni viimase ajani. Üle viie tuhande töötaja on kaotanud majutus-toitlustussektor ning töötlev tööstus. Seni ei ole töötuse kasvu prognoosid realiseerunud, kuid nakatumise uus laine võib seda muuta.
Majanduspotentsiaali realiseerimiseks täies ulatuses on hädavajalik edukas vaktsineerimine, mille suhtes on olemas põhjendatud ootus, ning tõhusad riiklikud kriisimeetmed.
