Riigikohtu praktika: Detailplaneeringu kehtivus, kallasrajale pääsemine ja detailplaneeringu kehtestamise mõistlik aeg

Teder Law kohtulahendid 2Asjaolude kohaselt kehtestati vallas uus üldplaneering, milles jäi kehtivate detailplaneeringute loetelust välja üks detailplaneering, mis oli kehtestatud enam kui 10 aastat tagasi. Lisaks oli ka kadunud detailplaneeringu originaaleksamplar. Tekkis vaidlus vastava detailplaneeringu kehtivuse üle. Riigikohus selgitas, et detailplaneeringut ei muuda kehtetuks see, kui tema originaaleksemplar on kaduma läinud või hävinud. Detailplaneeringut kui haldusakti on võimalik senikaua täita, kuni selle sisu on tuvastatav.

Samuti ei muuda detailplaneeringut kehtetuks see, kui detailplaneeringut ei ole ära nimetatud üldplaneeringus kehtivate detailplaneeringute nimekirjas. Varasema planeerimisseaduse kohaselt muutus planeering kehtetuks siis, kui sama ala kohta on välja antud uus samaliigiline planeering. Hetkel aga ei toimunud samaliigilise detailplaneeringu kehtestamist. Ka praegu kehtiva planeerimisseaduse kohaselt ei muutu ükski planeering automaatselt kehtetuks, kuid kohalikul omavalitsusel on teatud eeldustel võimalik planeeringut kehtetuks tunnistada.

Veel oli küsimuse all kallasrajale pääsmise tagamine. Kolleegium leidis, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Varem looduskaitseseadusest ja praegu keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant. Kuigi seadusest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda kallasrajale juurdepääsu konkreetsest kohast, peab kohalik omavalitsus mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) siiski tagama.

Samuti kordas kolleegium üle planeeringumenetluse mõistliku aja põhimõtet, et kuigi omavalitsusüksus peab planeerimismenetluses menetlusosalistega üksmeelt otsima ning püüdma põrkuvaid huve ühildada, ei saa see toimuda igavesti. Kui menetlusosalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, peab omavalitsusüksus otsustama, kas vastuväited on põhjendatud, kaaludes ja tasakaalustades seejuures erinevaid põrkuvaid huvisid. Menetluses tuleb küll arvesse võtta kõikide osapoolte seisukohti, kuid planeering tuleb kehtestada kohaliku omavalitsuse enda põhjendatud kaalutlustel mõistliku aja jooksul.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

79 − 76 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!