Riiklikult toetatud üürielamud aitavad pidurdada väljarännet ja ääremaastumist

Riiklikult toetatud üürielamud on vajalikud nii üürituru korrastamiseks, taskukohaste elupindade võimaldamiseks kui ka ääremaastumise pidurdamiseks, leidsid üürieluasemete teemalisel ümarlaual osalenud ettevõtjate ja omavalitsuste esindajad.

„Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on eluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem,“ ütles ümarlaua kokku kutsunud majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Palo sõnul on see riigile suur probleem, kui inimesed massiliselt lahkuvad, kuna eluasemele kulub nii palju, et elamiseks enam suurt üle ei jäägi.

„Meie õpetajate töötasu alammäär on 800 eurot kuus, millest kätte saab õpetaja 637 eurot. Näiteks Tallinnas maksab kahetoalise korteri üürimine 300-500 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalkulud. See tähendab, et tänaste üürihindade juures õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa. Õpetaja töötasuga võrdses või isegi madalal positsioonil on veel paljud teised spetsialistid, näiteks lasteaiaõpetajad, meditsiinipersonal, politseinikud jt,“ ütles Palo.

Eluasemeprobleemid ei puuduta ainult linnu, vaid sellel on ka väga tugev regionaalne aspekt. Ettevõtjatele on laienemiseks asukohti valides muuhulgas oluline ka see, et kohapeal oleks saada piisavalt tööjõudu. Samuti on sobivate elupindade puudumine probleemiks maale õpetajate, omavalitsusspetsialistide jt värbamisel. Ehk kokkuvõttes on eluasemete olemasolu oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes. Üürisektori arendamisega on vajalikesse piirkondadesse võimalik tööjõudu kokku tuua ning see suurendab ka tööjõu liikuvust Eesti sees.

„Mul on väga hea meel, et töögrupi liikmed leidsid üksmeelselt, et teemaga tuleb edasi tegelda ning juba esimesel kohtumisel esitati mitmeid ettepanekuid. Paraku ei ole turg üürisektorit piisavalt käivitanud ja ümarlaual osalenute sõnul ei ole ka loota, et see iseenesest juhtuks. Järelikult peab riik appi tulema,“ ütles Palo. „Plaanime juba septembris tutvustada konkreetsemaid stsenaariume, mis on valitsusele aluseks otsustamisel, millises suunas edasi liikuda.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatakse praegu energiamajanduse arengukava aastani 2030, kus pööratakse tähelepanu ka elamumajanduse valdkonnale. Ühe võimaliku versioonina pakutakse seal välja võimalus rajada energiasäästlikke üürieluasemeid majanduslikult ja sotsiaalselt vähekindlustatud gruppidele, näiteks tööturule sisenevatele noortele spetsialistidele, noortele peredele või eakatele. MKM on teinud Justiitsministeeriumile ettepaneku analüüsida Võlaõigusseadust, lahendamaks üürituru toimimist takistavaid kitsaskohti. Koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsitakse erinevaid maksupoliitilisi lahendusi.

Töögruppi kuuluvad Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Tallinna ja Tartu linnavalitsuse, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, TTÜ ja Sotsiaal-, Rahandus- ja Justiitsministeeriumi esindajad. Töögruppi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

57 − = 55

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Ärikinnisvara vahendamine