Säästud kasvasid endiselt kiiremini kui võlakohustused

Eesti Pank

  • Kuna investeerimisaktiivsus püsib väike, kasvasid 2015. aastal säästud endiselt kiiremini kui võlakohustused
  • Välismaale paigutati 2015. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati
  • Eesti ettevõtete laenamine kodumaalt suurenes, välismaalt vähenes
  • Eesti erasektori võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses keskmine, valitsemissektori oma väike

Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. Sealjuures 2015. aastal finantsvarade netoväljavool kiirenes ja ulatus ligi ühe miljardi euroni ehk 5%ni SKPst.

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu oli ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik. Võlakohustused suurenesid möödunud aastal kokku alla 1%. Eestist võetud kohustused kasvasid ligikaudu 3% ja välismaised kohustused vähenesid 6%. Viimane tulenes peamiselt ettevõtete grupisiseste lühiajaliste laenukohustuste vähendamisest. Müügitulu kahanemisele vaatamata on varasemast väiksemate põhivarainvesteeringute tõttu suurenenud ettevõtete likviidsed varad. 2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused. Laenukohustuste kasv kiirenes kinnisvarainvesteeringuteks võetud laenude ja autoliisingu toel möödunud aasta lõpuks 5%ni ja laenukohustused ulatusid 8,2 miljardi euroni. Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9% ehk 6,7 miljardi euroni. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.

Euroopa Komisjon käsitab erasektori (ettevõtted ja majapidamised) ja valitsemissektori võlakoormust ehk võlakohustuste ja SKP suhet kui näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses. Tasakaalu ohustavaks piiriks on erasektori puhul seatud 160%1 ja valitsemissektori puhul 60%. Eesti erasektori võlakoormus 2015. aastal pisut vähenes ja oli aasta lõpus 128%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase. Meiega sama sissetulekutasemega riikidega võrreldes on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Valitsemissektori võlakoormus vähenes möödunud aastal samuti pisut ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst, mis on endiselt Euroopa Liidu madalaim näitaja.

finkonto22042016_1ee finkonto22042016_2ee finkonto22042016_3ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine