SEB: Keskpangad teevad kõik, et majanduse taastumine jätkuks

SEB PankKäesoleva aasta alguses panid odavnev nafta ja mured Hiina majanduskasvu pärast maailma finantsturud surve alla. USA Föderaalreserv (Fed) on sellega tänavu arvestanud ning ei ole tõstnud maailma olulisimat intressimäära. Intressitõusu ärajäämise eesmärk oli rahustada finantsturge, USA ja lõpuks ka terve maailma majandust.

Intressimäära püsimisega kaasnes USA dollari (USD) langus teiste suurte valuutade (sh euro) vastu. See toimis riskide maandajana, kuna nõrk USA dollar vallandas kohe seni surve all olnud toorainehindade taastumise.

Viimane omakorda leevendas nii aktsia- kui ka võlakirjaturul avaldunud pinget, mis oli tingitud toormeettevõtete ja -eksportijatega seotud aktsiate ja võlakirjade hindade langusest. Samuti nägime, et mitme tooraineid eksportiva riigi eelnevalt odavnenud valuuta kurss tõusis peamiste suurte valuutade (USD, EUR) vastu. Ka märgid Hiina stabiilsemast majandusest on aidanud leevendada muresid ja kergitada riskantsete varade hindu.

Hiljuti andis Föderaalreserv märku, et järgmine põhiintressimäära tõstmine võib toimuda varem, kui turul seni oodatud aasta viimane kvartal. Viimaste signaalide kohaselt saab see toimuma pärast juulit. Samas on see pidevalt edasi lükkunud, sest aeg-ajalt on olnud märke ka USA majanduse nõrkusest.

Euroopas pole peamiste intressimäärade tõusuks niipea mingitki lootust, sest nii madalate intresside kui ka rahatrükiga alustati Ühendriikidest mõnevõrra hiljem ning nende mõju ei pruugi olla veel täiel määral avaldunud. See, kas see avaldub või vajatakse täiendavaid meetmeid, on täna paraku veel ebaselge. Selge on see, et maailma majanduskasvu aeglustumisel või probleemide tekkimisel reageerivad nii Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv kui ka Jaapani Keskpank, kas oodatud intressitõusu edasilükkamise (Fed) või täiendavate rahapoliitiliste leevendusmeetmetega.

Praegu esitavad investorid endale peamiselt järgmisi küsimusi:

  • Kas lõpuks hakkab maailmamajanduse kasv kiirenema või jääb edasine aastane kasvutempo senisele keskmisele ehk ca 3 protsendile alla?
  • Esimese kvartali ettevõtete kasumid ei olnud ei muljetavaldavad ega ka kardetult nõrgad. Kas globaalsed ettevõtted hakkavad pärast aastatepikkusi nõrku tulemusi nüüd paremat kasumit teenima?
  • Erinevalt kiduratest eelmistest aastastest on majandustsüklitest rohkem sõltuvate varade hinnad võitjate hulgas. Kas tegu ongi pöördega uuele tõusule ja kas veebruaris nähtud madalad hinnatasemed tähistavad pöördepunkti maailma aktsiaturgude seisukohast?
  • Kui odavad või kallid on erinevate varade fundamentaalselt õigustatud hinnatasemed?
  • „Brexit“ (Ühendkuningriigi võimalik lahkumine Euroopa Liidust), Hiina võlg ja maailmamajanduse kasvu määr muudavad turu murelikuks. Millised riskid ähvardavad turu toimimist lähiperspektiivis?

Lühidalt on SEB Grupi seisukohad järgmised:

  • Maailma majanduskasv ei kiirene oluliselt ning jääb kolme protsendi ümber;
  • Investorid on aktsepteerinud, et praeguses keskkonnas on madalad nii kasv kui ka inflatsioon;
  • Keskpangad teevad kõik selleks, et süsteem veepeal hoida ning deflatsiooniga võidelda;
  • Aktsiad ei ole enam odav varaklass;
  • BREXIT ei ole meie peastsenaarium.

Põhjalikum ülevaade Investment Outlook (pdf)

Ainar Leppänen
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

13 − = 6

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!