SEB: Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud

SEB PankLõppeva nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal seni teada olnust palju enam.

Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras eksport – mis tuleviku osas ettevaatlikuks teevad.

Majandus kasvas mõõdukalt, kuid riskid on kasvanud  Statistikaamet korrigeeris majanduskasvu ülespoole Lõppeva nädala teisipäeval avaldas Statistikaamet põhjalikumad andmed sisemajanduse koguprodukti arvestuse kohta. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, mis on esialgsest hinnangust 0,1% enam.

Eelmiste perioodide andmete revideerimine pakkus sellest aga hoopis suurema üllatuse – nimelt tõsteti märkimisväärselt senist hinnangut 2014. aasta majanduskasvule. Uute andmete kohaselt suurenes SKP 2014. aastal varasema 2,1% asemel 2,9%. Rahvamajanduse arvepidamise metoodika on keerukas ja andmete täpsustumisel on hinnangute muutmine tavapärane, niivõrd suur korrigeerimine on aga pigem erandlik.

Suurima panuse majanduskasvu andsid II kvartalis netotootemaksud ehk oluliselt parem käibemaksu laekumine, mida omakorda toetas eratarbimise kasv ja parem maksukontroll. Tegevusaladest panustas majanduskasvu oodatult kõige enam hulgi- ja jaekaubandus. Eratarbimine suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,4%.

Kiirelt kasvanud reaalpalk ja madalad energiahinnad on jätnud inimestele rohkem raha kätte ning võimaldanud tarbida senisest enam, kulutused on suurenenud eelkõige toidukaupadele ja vaba aja veetmisele. Majanduskasvu mõjutas negatiivselt tugev lisandväärtuse vähenemine veonduse ja laonduse alal ning töötlevas tööstuses. Mõlema sektori languses on suur roll Venemaal, kuhu suunduv transiit ja eksport on märkimisväärselt vähenenud.

Eesti olulistest kaubanduspartneritest kasvas aastavõrdluses kõige kiiremini Rootsi SKP – 2,9%, kuid ka lõunanaabrite lätlaste majandus kosus tugeva 2,7% võrra. Seevastu Leedu majanduskasv on jäänud oodatule märkimisväärselt alla, mistõttu on nii SEB kui Leedu keskpank selle aasta oodatavat kasvuprognoosi tublisti allapoole korrigeerinud. Soome majandus oli sesoonselt korrigeeritud andmetel II kvartalis täpselt samal tasemel eelmise aasta sama ajaga, mis oli kõige nigelam tulemus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Liidu majandus tervikuna suurenes II kvartalis 1,9%.

Majanduse käivitamiseks on Soome valitsus alustanud mahukate tööjõureformidega, mis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Soome majanduse üheks peamiseks probleemiks peetakse tootlikkusele mittevastavat kõrget töötasu. Et keskvalitsusel on ettevõtete loodavat lisandväärtust tõsta või makstavat palka vähendada keerukas, siis on reform suunatud soomlaste tegeliku tööaja pikendamisele, et selle abil arvestuslik tunnitasu konkurentsivõimelisemale tasemele saada.

Tööjõu tootlikkus on langenud

Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta langeb juba kolmandat kvartalit järjest. Kui I kvartalis vähenes sesoonselt korrigeeritud reaalnäitaja 2%, siis II kvartalis 0,1%. Samal ajal on palga ja tootlikkuse suhet väljendav indikaator, tööjõu erikulu, kiirelt kasvanud. Tööjõu erikulu hakkas hoogsamalt suurenema 2013. aasta teises pooles, kuid 2015. aastal on kasv veelgi kiirenenud, tõustes I kvartalis 4,9% ja II kvartalis 3,6%.

Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele on see tõsine väljakutse, sest me ei suuda kasvava palgaootuse jaoks piisavalt väärtust luua. Tööjõu erikulu on viimastel aastatel kasvanud Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, ületades märkimisväärselt meie konkurente Lätit ja Leedut. Eelmisel aastal oli Eesti tööjõu erikulu 16% suurem kui 2010. aastal, teistes Balti riikides oli kasv vaid 10%.
Töötus on jõudnud alumise piirini

Töötukassa viimased andmed registreeritud töötuse kohta augusti lõpu seisuga panevad küsima, kas järgmistel kuudel on oodata suuremat tööpuuduse kasvu, kui tavapärane sesoonsus lubaks eeldada? Võrreldes selle aasta juuliga, augustis küll töötute arv vähenes, kuid 2014. aasta sama kuuga võrreldes suurenes töötute arv 185 inimese ehk 0,7% võrra. Kokku oli augustis Töötukassas arvel 25 409 isikut. Samuti kasvas juulis töötute arv võrreldes juuniga.

Registreeritud töötute arvu kahanemistempo on aeglustunud terve aasta jooksul. Ühelt poolt oleme lähemal jõudmas olukorrale, kus kõik tööd teha soovivad ja suutvad inimesed on rakenduse leidnud. Teisalt on kasvava palga ja väheneva ettevõtlustulu vaheline ebakõla aina selgem, mistõttu peavad tööjõumahukad ettevõtted oma tegevust optimeerima. Et tööhõive saavutab tipu suvekuudel, siis on registreeritud töötuse kerge suurenemine sügisel tavapärane, kuid palgasurve tõttu on seekord õhus risk, et kasv saab olema tavapärasest järsem.

Järsk langus ekspordis

Kui juunis tegi Eesti eksport seni aasta suurima kasvu 3%, siis juulis järgnes sellele järsk kukkumine. Kokku vähenes kaupade väljavedu 6% ehk 57 mln euro võrra. Kahanemise peamine põhjus oli Rootsi suunduva ekspordi senise kasvu tugev pidurdumine (kasv vaid +1% juulis) ja suur langus Läti suunal (-16%). Eesti eksport Rootsi on teatavasti tihedalt seotud ühe suure telekommunikatsioonitehnikat tootva ettevõtte sisenõudlusega ja nagu näitas ka juuli tööstustoodangu statistika, just mobiilsideelektroonika väljaveo langus kasvu pidurdaski.

Positiivse poole pealt on sellel aastal rohkem kui kahekordistunud Eesti puitmajade väljavedu Rootsi ja kiirelt kasvanud ka mööbli ning madratsite müük. Läti suunalise ekspordi langust aastases võrdluses mõjutas pigem eelmise aasta juuli tavapärasest kõrgem ekspordimaht. Juunis-juulis on madalama võrdlusbaasi tõttu pidurdunud ekspordilanguse vähenemine Venemaa suunal, kiirelt on kasvanud eksport aga Saksamaale ja Norrasse.

Tarbijahinnad odavnevad endiselt

Nafta hinna edasine langus on soodsalt mõjutanud Eesti tarbijate rahakotti. Tarbijahinnad alanesid augustis 0,3% ehk sama palju kui eelneval kuul. Tarbijahinnaindeksi kahanemine on toimunud põhimõtteliselt terve aasta vältel, ainsaks erandiks mai, kui indeks 0,1% võrra suurenes. Odav kütus vähendab kulutusi transpordile, mis on tarbijahinnaindeksi üks olulisemaid komponente. Lisaks kandub odava kütuse mõju kaudselt üle teistele kaubagruppidele.

Et jõukamates Lääne-Euroopa riikides on transpordikulutuste osakaal väiksem, kasvasid eurotsoonis tarbijahinnad augustis 0,2%. Prognoositust madalam nafta hind on surunud alla aga ka euroala inflatsiooni ja mitmed institutsioonid on oma prognoose selle ja järgmise aasta hinnakasvule alandanud. Eestis peaksime esimesi märke inflatsioonist nägema käesoleva aasta novembris ja detsembris, seda just madalama võrdlusbaasi tõttu. Mäletatavasti toimus suurem kütusehindade langus just eelmise aasta lõpul. Järgmiseks aastaks on Eestis oodata mõõduka inflatsiooni taastumist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

43 + = 53

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC