SEB: Majanduse tuleproov

SEB PankVõitlus koroonaviirusega saab majanduse jaoks olema valus. Õnneks oleme ühiskonnana selleks täna paremini valmis kui iial varem. Sünge hetkeolukorra kõrval ei tohi unustada ka homset päeva, mis võib olla palju helgem, kui suudame praegu ette kujutada.

Mustad luiged

Täna tundub märgiline, et umbes aasta aega tagasi käis Eestis esinemas maailmakuulus riskianalüütik ja mõtleja Nassib Taleb – mees, keda peetakse ühest vähestest, kes suutis juba aasta varem ette ennustada 2008. aasta finantskriisi. Taleb end ise muidugi selgeltnägijaks ei pea. Vastupidiselt on ta pehmelt öeldes skeptiline inimkonna võimes tulevikku ette näha. Kuidas tunduvad senised majandusprognoosid koroonaviiruse taustal? Taleb on taolistele ootamatutele ja väga tõsiste, sh majanduslike, tagajärgedega sündmustele andnud ka nime – „mustad luiged“. Üks „must luik“ on meie ees lahti rullumas just praegu. Koroonaviirusesse nakatunute arv kasvab iga päevaga, riigid võtavad haiguse tõkestamiseks ette aina radikaalsemaid meetmeid ja inimesed muutuvad aina murelikumaks. Talebi sõnul ei ole mõtet selliseid sündmuseid ennustada, kuid küll tuleb oma süsteemid teha piisavalt tugevaks, et neid üle elada – tuleproov Eesti riigile ja majandusele on käimas.

Ajalugu ei kordu

Paratamatult kiputakse tänast olukorda võrdlema 2008. aasta finantskriisiga. Päris nõus sellega olla ei saa. Tollal halvas hirm kogu globaalse finantssüsteemi, raha lihtsalt lõpetas ringlemise. Vähemalt hetkel veel midagi sellist ei paista. Nende enam kui 10 aastaga on palju muutunud. Karmistunud on pankade kapitalinõudeid, mis tähendab, et kommertspankadel, eriti siinses regioonis, on väga suur puhver selliste olukordadega toimetulekuks. Hoopis teistsugust poliitikat on ajamas keskpangad. Intressimäärad on püsinud ülimadalal juba aastaid ehk laenamine on muudetud väga odavaks. Nii USA föderaalreserv kui Euroopa keskpank on juba teada andnud täiendavates meetmetest majandusosaliste rahustamiseks. Kuigi aktsiaturgude langust ei ole suutnud need peatada, siis võime olla kindlad, et raha jääb väga-väga odavaks nii kaua kui see on vajalik.

Ehk suurimat muutust on oodata riikide eelarvepoliitikas. Kui finantskriisi-järgses Euroopas süüdistati tekkinud probleemides senist vastutustundetut kulutamist ja nähti lahendusena jõulist kokkuhoidu, siis nüüd on olukord vastupidine. Kartus, et koroonaviiruse piiramisest tekkivad seisakud majanduses tekitavad suurema allakäiguspiraali, on pannud suuri rahalisi stiimuleid lubama isegi Saksamaa. Kõiksugu piirangud riikide eelarvedefitsiidi ja riigivõla lubatud suurusele ununevad pikaks ajaks. Iseasi, kui kiiresti suudetakse see rahasadu hädalisteni suunata ja kas ettevõtted selle aja üle elavad.

Mis saab Eestist?

Viimased 24 tundi on muutnud varem väliskeskkonnast tuleneva riski selgelt ka sisemajanduslikuks probleemiks. Kõige tugevama löögi saab esmalt vaba-aja veetmise sektor, kuid probleemid liiguvad sealt mõistagi edasi. Suuremad probleemid võivad lähikuudel kummitama hakata Eesti majanduse alustala, eksportivat tööstust, keda lisaks koroonaviiruse puhangule mõjutab ka nafta väga madal hind. Arvestades Eesti tööturu senist väga hea seisu ja ettevõtete finantspuhvreid, võiks küll loota, et suurem osa ettevõtteid suudab selle raske aja üle elada. Lisaks on finantskriisi järel säästmisusku pöördunud eestlased suutnud ka ise selle ajaga varuda üle 8 miljardi euro eest sääste.

Olukorras, kus teisi majandusosalisi halvab hirm, on kriitilise tähtsusega, kuidas ja kui kiiresti suudab reageerida riik. Õnneks oleme väga erinevas olukorras võrreldes 2008. aastaga. Eesti riigil ei ole kunagi varem ajaloos olnud võimekust võtta laenu niivõrd odavalt. Arvestades meie senist pea olematut võlakoormust, on majanduse stimuleerimiseks ruumi küllaga. Lisaks on meil, vähemalt paberil, alles enam kui miljardi euro suurune Töötukassa fond, mis häda korral kindlasti kasutusse läheb. Küll ei ole hetkel ilmselt abi traditsioonistest majanduse elavdamisprojektidest nagu investeeringud infrastruktuuri. Pigem vajavad spetsiifilist abi konkreetsed sektorid ja (väike)ettevõtted. Kapitalismi põhimõtteid ei tasuks seejuures muidugi täiesti unustada, aga vahel võib mõne hanke ka ette ära teha. Teisalt ei tähenda see, et ka kulude pool poleks oluline. Väikesel Eestil on vabadus käituda isekalt ja näiteks mõne riigiasutuse autopargi uuendamine võiks jääda kaugemasse tulevikku, sest vanade masinate remontimine jätab riiki rohkem lisandväärtust, kui uute ostmine.

Oluline on näha ka tulevikku

Inimesed kipuvad üle hindama lühiajalist ja alahindama pikaajalist vaadet. Maailm tuleb koroonaviirusest välja, olgu siis tänu leviku peatumisele või halvemal juhul selle läbi põdedes. Milles võime olla kindlad on see, et keskpankade ja valitsuste tugi majandusele jääb püsima pikemaks ajaks kui praegune haiguspuhang. Ülimadalate intresside juures hakkab raha turule tagasi tulema. Kadunud on pakkumispoolsed piirangud, mis paljudes riikides olid ülikõrge tööhõive tõttu tekkinud – kasvamiseks on jälle ruumis. Peaasi, et suudame selle aja üle elada.

https://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/mihkel-nestori-nadalakommentaar-majanduse-tuleproov

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

3 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!