2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.
Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80 m2 ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 m2. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32% ja 30%.
Kraanivesi oli 93% asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88%, vann või dušš 84% ning keskküte 70% eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68% asustatud eluruumidest.
Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi, ehk 10% olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.
Statistikaamet avaldab 2018. aastal esmakordselt elamumajanduse andmeid tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.
Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHR-st ja vajadusel on neid täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.
Statistikatöö „Elamumajandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
