Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%, teatab Statistikaamet.
2018. aasta I kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes eelmise kvartaliga samale tasemele (langus 0,1%). Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,8%.
Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli viiendat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim. Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev tööstus ning info ja side. Ainsana pidurdas märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus.
Sisenõudlus suurenes I kvartalis 4,4%. Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud investeeringute kasv hakkas I kvartalis vähenema, sest kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 8%. Peamiselt oli selle languse taga mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimine suurenes 2,8% ja püsis eelmise aasta teise poole kasvutempos.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus I kvartalis märgatavalt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes see vaid 0,9%. Selle peamine põhjus oli kaupade ekspordi vähenemine. Enim mõjutas seda kütuste ja kemikaalide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kasvas I kvartalis ning suurenes 5,4%. Enim toetas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli I kvartalis 0,8%.
Kui hõivatute arv I kvartalis suurenes, siis töötatud tundide arv veidi vähenes. Seetõttu suurenes tootlikkus tunni kohta SKP-st märgatavalt kiiremini – 6,2%. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aga 2,8%. Tööjõu ühikukulu suurenes esimeses kvartalis 5,5%.
Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
