Statistikaamet: Tööhõive määr viimase 20 aasta kõrgeim

StatistikaametTööhõive määr oli 2017. aasta III kvartalis 68,3%, töötuse määr 5,2% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga töötuse määr langes, tööhõive määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

2017. aasta II kvartalis oli viimaste aastate kõrgeim tööjõus osalemise määr, eelkõige töötute arvu kasvu tõttu. III kvartalis jäi tööjõus osalemise määr samale tasemele, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 13 000 rohkem.

Tööturul aktiivseimas, 25–54-aastate vanuserühmas oli tööga hõivatud 90% meestest ja 79% naistest. 55–64-aastaste rühmas olid mehed ja naised tööturul ühtmoodi aktiivsed (tööjõus osalemise määr 72%), kuid tööhõive määr oli kõrgem naistel. Selles vanuserühmas oli tööks võimelistest ja tööd soovivatest meestest tööta 8%.

Töötuid oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 16 000 võrra vähem ja töötuse määr 2,3 protsendipunkti madalam. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis 4,4% ja mitte-eestlastel 7%.

Endiselt kahaneb mitteaktiivsete arv. Vanemapuhkuste ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu tööturult eemale jääjaid oli võrreldes 2016. aasta III kvartaliga vähem, õppimise tõttu eemalolijaid aga rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes oli rohkem ka haiguse või puude tõttu mitteaktiivseid, kuid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes püsis sel põhjusel tööturult eemale jäänute arv muutumatu.

Tööhõive määr soo ja vanuserühma järgi, III kvartal, 2013–2017

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus, töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatud ja töötud kokku). Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut1995. aastast alates. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut teevad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine