Statistikaamet: Vabade ametikohtade arv püsib jätkuvalt üle 10 000

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Vabade ametikohtade arv oli samal tasemel 2017. aasta IV kvartaliga, kuid 2018. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes vabade ametikohtade arv 8%. Eelmisel aastal oli vabade ametikohtade arv I kvartalis ligi 10 575, II kvartalis ligi 11 430 ja III kvartalis ligi 11 440.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli IV kvartalis 597 500, mis on eelmise kvartaliga võrreldes vähenenud 0,5% võrra. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv IV kvartalis vastavalt 1747 ja 1756. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 928 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli mullu IV kvartalis 1,8%, mis oli 0,1 protsendipunkti võrra väiksem kui 2017. aasta IV kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli IV kvartalis kõrgeim info ja side (3,0%) ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (2,4%), madalaim kinnisvaraalases tegevuses (0,5%) ja mäetööstuses (0,2%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid IV kvartalis kõikidest ametikohtadest 29%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,2%) ning kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,1%). Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 1,8% ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5%.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (72%), sh Tallinnas (60%). Järgnesid Tartu maakond (9%), Ida-Viru (6%) ja Pärnu maakond (5%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,1%) ja Rapla (2,1%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,4%), Põlva (0,5%) ja Võru (0,5%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli eelmise aasta IV kvartalis ligi 100 200, mis jäi III kvartali ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli IV kvartalis endiselt suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10%.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. 2018. aastast kogutakse vabade ametikohtade arvu uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“. 2018. aastal on valimis 8350 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab Statistikaamet alates 2018. aastast Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid.

Kuni 2017. aasta lõpuni avaldas Statistikaamet hõivatud ja vabade ametikohtade arvu kvartali keskmise kuu 15. kuupäeva seisuga, alates 2018. aastast avaldatakse kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Alates 2018. aastast on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC