Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta III kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga jäi vabade ametikohtade arv samale tasemele, ent vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 10%. Eestis on olnud püsivalt üle 10 000 vaba ametikoha alates 2017. aasta I kvartalis
Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli III kvartalis 601 300, mis jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv III kvartalis kõige suurem (vastavalt 1790 ja 1840 vaba ametikohta), järgnes hariduse tegevusala, kus oli 1350 vaba ametikohta.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta III kvartalis 1,9%, mis oli sama suur kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta III kvartalis.
Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli III kvartalis haldus- ja abitegevuses (3,4%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,7%), madalaim kinnisvaraalases tegevuses (0,3%) ja mäetööstuses (0,1%).
Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (72%), sh Tallinnas (60%). Järgnesid Tartu maakond (9%), Ida-Viru (5%) ja Pärnu maakond (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (2,3%) ja madalaim Hiiu maakonnas (0,3%).
Vabadest ametikohtadest 30% oli III kvartalis avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,5%) ning kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,5%). Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,1% ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5%.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli 2018. aasta III kvartalis ligi 100 200, mis oli võrreldes eelmise kvartaliga 12% väiksem ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5% väiksem. Tööjõu käive suurenes eelmise kvartaliga võrreldes kinnisvaraalases tegevuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning vähenes kõige enam avalikus halduses ja riigikaitses. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli III kvartalis endiselt suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses.
Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. 2018. aastast kogutakse vabade ametikohtade arvu uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“. 2018. aastal on valimis 8350 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab Statistikaamet alates 2018. aastast Maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.
Kuni eelmise aastani avaldas Statistikaamet hõivatud ja vabade ametikohtade arvu kvartali keskmise kuu 15. kuupäeva seisuga, alates 2018. aastast avaldatakse kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.
Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Alates 2018. aastast on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.
