Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes 2017. aasta veebruariga 15% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja kõige enam eksporditi mineraalseid tooteid (kütused ja kütuselisandid).
2018. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 93 miljonit eurot (2017. aasta veebruaris 100 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid veebruaris Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (8%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid (töötlemata puit, okaspuidust uksed ja aknad), Lätti transpordivahendeid (sõiduautod) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kange alkohol, õlu, nisu). Eksport suurenes enim Singapuri (28 miljonit eurot), Saksamaale (23 miljonit eurot) ja Suurbritanniasse (21 miljonit eurot). Kasvas mineraalsete toodete väljavedu Singapuri ja Suurbritanniasse ning elektriseadmete väljavedu Saksamaale. Eksport vähenes enim Hollandisse (20 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi veebruaris enim mineraalseid tooteid (16% kogu kaupade ekspordist), elektriseadmeid (15%) ning puitu ja puittooteid (11%). Viimati ületas mineraalsete toodete eksport elektriseadmete väljavedu 2011. aastal. Enim suurenes mineraalsete toodete (70 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (24 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate ja elektriseadmete (mõlemad 12 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta veebruaris 74% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 14% ja reeksport 18%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, kütuselisandid), metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (oder, raps) väljavedu. Samal ajal vähenes enim mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad, valgustid) eksport.
Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid. Kõige rohkem suurenes import Valgevenest (30 miljonit eurot ehk ligi 6 korda), Soomest (25 miljonit eurot) ja Lätist (21 miljonit eurot). Valgevenest imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid), Soomest elektriseadmeid ning Lätist metalli ja metalltooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (14% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning mehaanilisi masinaid (12%). Enim suurenes mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete (mõlemad 32 miljonit eurot) ning transpordivahendite (21 miljonit eurot) sissevedu.
Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aasta veebruaris võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2% ja impordi mahuindeks 10%.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | |
| KOKKU | 1 911 | 2 147 | 12 | 2 422 | 2 462 | 2 | -511 | -316 |
| Jaanuar | 940 | 1 030 | 10 | 1 350 | 1 253 | -7 | -410 | -223 |
| Veebruar | 972 | 1 117 | 15 | 1 072 | 1 209 | 13 | -100 | -93 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 117 | 100 | 15 | KOKKU | 1 209 | 100 | 13 |
| EL-28 | 764 | 68 | 8 | EL-28 | 937 | 77 | 8 |
| Euroala 19 riiki | 506 | 45 | 7 | Euroala 19 riiki | 670 | 55 | 10 |
| EL-i välised riigid | 353 | 32 | 33 | EL-i välised riigid | 272 | 23 | 34 |
| 1. Soome | 174 | 16 | 13 | 1. Soome | 161 | 13 | 19 |
| 2. Rootsi | 128 | 11 | -9 | 2. Saksamaa | 130 | 11 | 16 |
| 3. Läti | 93 | 8 | 16 | 3. Rootsi | 116 | 10 | 21 |
| 4. Saksamaa | 79 | 7 | 40 | 4. Läti | 109 | 9 | 24 |
| 5. Venemaa | 72 | 6 | 19 | 5. Venemaa | 106 | 9 | 21 |
| 6. Leedu | 56 | 5 | 3 | 6. Leedu | 93 | 8 | 4 |
| 7. Suurbritannia | 44 | 4 | 87 | 7. Poola | 75 | 6 | 0 |
| 8. Taani | 41 | 4 | 20 | 8. Holland | 64 | 5 | -9 |
| 9. USA | 36 | 3 | 20 | 9. Hiina | 41 | 3 | -15 |
| 10. Norra | 35 | 3 | -11 | 10. Valgevene | 36 | 3 | – |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 117 | 100 | 15 | 1 209 | 100 | 13 | -93 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 90 | 8 | 12 | 112 | 9 | 6 | -22 |
| Mineraalsed tooted (V) | 180 | 16 | 64 | 160 | 13 | 25 | 20 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 55 | 5 | 4 | 104 | 9 | 5 | -49 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 35 | 3 | 14 | 66 | 5 | 8 | -31 |
| Puit ja puittooted (IX) | 121 | 11 | 7 | 44 | 4 | 16 | 77 |
| Paber ja pabertooted (X) | 28 | 3 | 6 | 22 | 2 | 12 | 6 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 31 | 3 | -4 | 51 | 4 | -5 | -20 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 93 | 8 | 36 | 111 | 9 | 21 | -18 |
| Mehaanilised masinad (84) | 93 | 8 | 14 | 139 | 12 | 30 | -46 |
| Elektriseadmed (85) | 172 | 15 | 7 | 163 | 14 | -1 | 10 |
| Transpordivahendid (XVII) | 68 | 6 | 15 | 124 | 10 | 20 | -56 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 30 | 3 | -3 | 27 | 2 | 5 | 3 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 87 | 8 | -9 | 29 | 2 | -1 | 58 |
| Muu | 34 | 3 | 11 | 57 | 5 | 26 | -24 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
