Swedbank: Eesti majandus on kriisist taastumas

SwedbankMöödunud aasta viimase kvartali SKP 1,2-protsendiline langus oli üsnagi ootuspärane. Statistikaamet parandas uute andmete laekumisega aasta esimese kolme kvartali langust veidi sügavamaks ning aasta kokkuvõttes vähenes möödunud aastal majandus 2,9 protsenti. Samas tuleks arvestada, et tegemist on esialgsete numbritega, mida parandatakse veel mitmel korral. Swedbanki kuu aja tagune prognoos eelmise aasta SKP languse kohta oli 2,7 protsenti.

Möödunud aasta viimases kvartalis suurenes lisandväärtus pooltes tegevusalades

Enamus tegevusalasid näitasid möödunud aasta viimases kvartalis kas kasvu tugevnemist või languse taandumist. Lisandväärtus suurenes pooltes tegevusalades, kusjuures kõige tugevam kasv oli veevarustuses ja jäätmekäitluses, finants- ja ITK sektoris ning tervishoius. Tugevaim langus ja ka negatiivseim mõju SKP-le tuli aga põllumajandusest ning majutusest ja toitlustusest. Ka aastatagusega võrreldes käibe- ning aktsiisimaksude väiksemal laekumisel oli tugev mõju. Nii põllumajanduse, kui maksude languse taga oli baasefekt  ̶  2019. aasta viimases kvartalis tõusis põllumajanduses lisandväärtuse maht kiiresti kõrgele tasemele ning ka maksude laekumine oli siis erakordselt suur. Töötleva tööstuse, meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, lisandväärtus jäi küll aasta viimses kvartalis langusesse, kuid see langus taandus kiiresti koos kaupade väljaveo jõulise kasvuga. Aasta kokkuvõttes vähenes töötleva tööstuse lisandväärtus möödunud aastal ligi 7 protsenti.

Kaupade ekspordimahu tõusu toel pöördus kogu ekspordimaht aasta viimases kvartalis kasvule

Juba kolmandas kvartalis alguse saanud kaupade ekspordimahu kasv kiirenes veelgi, samas kui teenuste ekspordi tugev langus jätkus. Teenuste ekspordi languse taga olid peamiselt väiksemad reisiteenused, kuid ka transporditeenustel oli tugev negatiivne mõju. Aasta kokkuvõttes vähenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aastal ligi 6 protsenti.

Eratarbimise langust mõjutasid mitteresidentide väiksemad kulutused Eestis

Eratarbimise maht möödunud aasta viimases kvartalis paranemist ei näidanud ning selle langus püsis 1 protsendi juures. Inimeste kindlustunne on jätkuvalt nõrk. Jaekaubanduse müügimahud küll suurenevad, kuid väga tugevasti on vähenenud mitteresidentide kulutused Eestis, aga ka meie inimeste kulutused majutusele ja väljas söömisele ning transpordile. Aasta kokkuvõttes vähenes eratarbimise maht 2,5 protsenti.

Tervishoiukriisi olukorras on valitsemissektori kulutused ja samuti nende panus SKP-sse oluliselt suurenenud – möödunud aastal 3,6 protsenti. Valitsemissektori kulutuste taga on peamiselt tervishoiuga seotud suuremad kulutused. Swedbanki hinnangul jätkub valitsemissektori kulutuste tugev kasv ka sel aastal ning ka eratarbimise maht peaks kasvule pöörduma.

Erakordselt tugev ettevõtete investeeringute kasv

Erakordselt tugeva kasvu tegid möödunud aasta kolmandas ja neljandas kvartalis ettevõtete investeeringud. Selle taga olid peamiselt VW-i Eestisse loodud tütarettevõtte investeeringud autotarkvarasse. Nii suurenes ettevõtete investeeringute maht neljandas kvartalis lausa 114 protsenti ning see viis koguinvesteeringud 71 protsendise kasvuni. Samas näitasid tugevat kasvu ka valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud. Aasta kokkuvõttes suurenes kogumajanduse investeeringutemaht möödunud aastal 18 protsenti. Ilma eelpoolnimetatud tarkvarainvesteeringuteta oleksid investeeringud möödunud aastal vähenenud. See investeeringute kasv kajastus ka suurenenud impordis, mistõttu SKP-le olulist mõju ai avaldanud.

Eesti SKP maht jõuab kriisi-eelse tipuni käesoleva aasta teisel poolel

Eesti majanduslangus oli möödunud aastal Euroopa väiksemate hulgas. Meie majanduse üldine sentiment paraneb. See oli veebruaris küll veel veidi allpool möödunud aasta kriisi-eelset taset, kuid selle lähedal.  Euroala ostujuhtide indeks viitab aga nõrgenenud välisnõudlusele. Eestis sel talvel kehtestatud uute piirangute mõju kogumajandusele ei ole küll suur, kuid arvestades vaktsineerimise aeglast tempot  – nii meil, kui Euroopas tervikuna, selle mõju inimeste liikumisele ning samuti, arvestades euroala nõrgenenud majandusaktiivsust, on Eesti majanduse kriisist taastumine, vähemalt aasta esimestel kuudel, ebakindlamaks muutunud. Pikem vaade on rohkem positiivsem, kuna viiruse levik on nii Euroopas tervikuna, kui ka USA-s taandumas. Majanduse väljavaadet mõjutab oluliselt see, kuidas edeneb inimeste vaktsineerimine. Selles on lähiajal segadust ja ebakindlust Euroopas veel palju. Küll aga ootame sel aastal majanduses konjunktuuri paranemist. Lisaks välisnõudluse oodatavale kasvule peidavad ka Eesti elanike suurenenud hoiused kuhjunud sisenõudlust, mis „vabanevad“ siis, kui inimeste kindlustunne jõulisemalt paranema hakkab. Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti SKP sel aastal 3,1 protsenti ning SKP maht jõuab kriisi-eelse tipuni käesoleva aasta teisel poolel.

Eesti majandus on kriisist taastumas

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!