Käesoleva majandusprognoosi koostamise ajal on maailmamajandus läinud juba langusesse. Valitsused teatavad iga päev üha uutest toetusmeetmetest ning keskpangad teevad kõik selleks, et rahustada finantsturge. Karmid abinõud, millega püütakse piirata viiruse levikut, vähendavad aga majandustegevust.
Inimesed püsivad kodus ning kulutavad vaid esmatarbekaupadele, samas kui ettevõtted vaevlevad nõudluse puuduses, tootmine tõmbub kokku ning töötus on tõusutrendis. Majanduse seiskumine võib viia aga ulatuslike tagajärgedeni. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele, saab ka Eesti majandus koroonaviiruse tõttu tugeva löögi. Meie põhistsenaariumi järgi langeb Eesti majandus sel aastal 5%. Eeldusel, et majandusšokk on ajutine, peaks majanduskasv järgmisel aastal kiiresti taastuma.
Käesoleva kriisi allikas ei peitu majanduses tehtud vigades
Eesti majandus sisenes sellesse aastasse juba aeglustuvas kasvutempos. Samas oli meie majandus veel eelmisel aastal palju paremas tasakaalus, kui enne eelmise majanduskriisi algust: jooksevkonto oli ülejäägis, majapidamiste sissetulekud ületasid nende kulutusi ning ettevõtete ja majapidamiste võlg oli 12 aasta taguse ajaga võrreldes väiksem. Käesoleva kriisi juures on oluline mõista, et selle allikas ei peitu majanduses tehtud vigades.
Kriisi ohjeldamise kõrval tuleb ära hoida riskide eskaleerumist majanduses
Kui käesoleva aasta kahel esimesel kuul oli majandustegevus veel võrdlemisi ootuspärane – vaid mõni üksik tegevusala (eelkõige transport ja majutus) kannatas koroonaviiruse mõjul tekkinud klientide ja nõudluse puuduse tõttu, siis märtsis halvenes olukord majanduses järsult. Eriolukorra väljakuulutamine, mis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oli küll ainuõige otsus, sulges suure osa majandusest, kusjuures tugevam mõju on sellel majutusele ja toitlustamisele, transpordi- ja meelelahutussektorile ning jaekaubandusele. Samas tuleks arvestada, et mida jõulisemaid meetmeid viiruse leviku ohjeldamiseks tehakse, seda tugevamini need majandustegevust pidurdavad. Majanduskriisi haldamise juures tuleks muuhulgas hoolitseda ka selle eest, et erinevad riskid majanduses ei eskaleeruks ega kuhjuks.
Sügavale majanduslangusele peaks järgnema kiire majandustegevuse taastumine
Eeldusel, et eriolukord Eestis kestab mai alguseni ning koroonaviiruse levik õnnestub Eestis saada lähikuudel kontrolli alla, väheneb meie prognoosi põhistsenaariumi järgi SKP sel aastal 5%. Eriolukorra lõppemine peaks järk-järgult taastama sisenõudlusest sõltuva majandustegevuse, kuid välisnõudluse paranemine võtab kauem aega. Sellise stsenaariumi juures toimub sel aastal kõige sügavam majanduslangus (aastases võrdluses) teises kvartalis, mis hakkab seejärel leevenema. Järgmisel aastal ootame nii valitsuse toetusmeetmete mõjul kui ka baasefekti tõttu majanduskasvu hüppelist tõusu. Meie hinnangul kasvab Eesti majandus siis 5%.
Majanduslanguse sügavusest sel aastal ja sellele järgnevast majanduse taastumise kiirusest sõltub, millal Eesti majanduse maht ehk püsivhindades SKP ületab taas eelmise aasta neljanda kvartali taseme. Meie arvestuste järgi peaks see põhistsenaariumi korral toimuma 2022. aasta 1. kvartalis.
Majanduslangus suurendab tööpuudust ja pidurdab palgakasvu
Maailmakaubanduse maht eelmisel aastal vähenes ning ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite import läks langusesse. Koroonaviirusest tingitud globaalne majandusšokk nõrgendab välisnõudlust veelgi ning see mõjub rängalt Eesti eksportivatele ettevõtetele. Nõudluse langus ja pakkumispiirangud vähendavad ärisektori käivet, ettevõtted peavad tööjõukulusid oluliselt kokku tõmbama ning nende sulgemiste arv suureneb. Töötusemäär tõuseb üle 8%, hõivatute arv väheneb ning palgakasv pidurdub järsult. See viib langusesse ka eratarbimise.
Koroonaviiruse pikem püsimine toob kaasa sügavama majanduslanguse
Tingimused nii Eesti kui ka teiste riikide majandustes muutuvad väga kiiresti, mistõttu kõik prognoosi numbrid on esialgsed ja paljuski hinnangulised. Majandusprognoosid on viiruse levimisel ja erinevate liikumispiirangute kehtestamisel muutunud järjest negatiivsemaks. Kui maailmas ja ka Eestis läheb viiruse leviku kontrolli alla saamisega kauem aega, kui näeb ette meie põhistsenaarium – näiteks kestab eriolukord kauem ja majandustegevus on viiruse leviku ohjeldamiseks pärsitud pikemalt – tuleb arvestada oluliselt sügavama majanduslangusega. Samuti taastub SKP maht siis üle oma eelmise tipu aeglasemalt ja sellel on rängem mõju tööturule.
Eesti tugev riigirahandus võimaldab majanduskriisiga paremat toimetulekut
Praeguse majandusšokiga kaasnenud vajadus riigi toetuse järgi on hea näide sellest, kui oluline on konservatiivne ja heas korras riigirahandus ning reservide kogumine (praegu ligi 5% SKP-st). Samuti näitab praegune olukord, kui kiiresti ja ootamatult võib tekkida vajadus lisakulutuste järele. Riigirahanduse hea seis võimaldab valitsusel teha suuremaid lisakulutusi majanduse toetamiseks (antud juhul ligi 7% SKP-st). Valitsuse suur rahasüst majandusse, samas kui maksutulud vähenevad, suurendab tublisti riigieelarve puudujääki. Riigivõla osakaal SKP-s küll tõuseb, kuid jääb ikkagi võrdlemisi madalaks ning kaugele maha enamike EL liikmesriikide võlatasemest. Kokkuvõttes peaks hiljuti kokkulepitud majanduse toetuspakett riigirahandusele jõukohane olema ning ei tohiks selle seisu keskpikas ettevaates oluliselt halvendada.
