Swedbank: Kolmanda kvartali majanduskasv oli üle meie ootuse tugev

SwedbankKolmanda kvartali 4,2-protsendine majanduskasv oli selgelt kiirem, kui me prognoosisime. Samas tuli erinevus peamiselt sellest, et ootasime veidi tugevamat impordikasvu. Ligikaudu pool majanduskasvust tuli netoekspordi suurenemisest ehk sellest, et ekspordikasv oli impordist tugevam.

Ülejäänud SKP peamiste komponentide kasv oli ootuspärane. Selle aasta esimese kolme kvartaliga kasvas Eesti majandus hinnamõjusid arvestades ehk püsivhindades 4,3% ning jooksevhindades ehk rahaliselt 8,2%. Tegemist on juba kolmandat aastat kestva tugeva kasvuga, mis ületab Eesti majanduse potentsiaalset võimekust ehk selle pikaajalist jätkusuutlikku taset. Nii tugeva kasvu püsimine on majanduse üldise kindlustunde ja halvenenud väliskeskkonna taustal heas mõttes üllatav. Majanduse üldine kindlustunde indeks langes kolmanda kvartali lõpuks nelja aasta taguse tasemeni ning oktoobris ja novembris on see näitaja veelgi halvenenud.

Eesti majanduskasvu panustavad nii sise- kui ka välisnõudluse toel tegutsevad ettevõtted

Lisandväärtuse loomise poolelt panustasid majanduskasvu kõige enam ITK, kaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning põllu- ja metsamajandus, samas kui 1,6 protsendipunkti võrra vähendas majanduskasvu energiasektor (energiatootmine koos mäetööstusega) ja ehitus. Olulise panuse majanduskasvu andis ka töötlev tööstus, mida toetas tugev kaupade väljaveo kasv. Eesti 7% kaupade- ja teenuste ekspordikasv on välisnõudluse järsu nõrgenemise taustal veel väga hea tulemus. Osalt on nii tugeva ekspordi taga eelmise aasta madalam võrdlusbaas, kuid ka ilma selleta kasvas ekspordimaht kiiresti. Igal juhul, praeguse seisuga on ekspordikasv sel aastal tugevam, kui möödunud aastal. Ekspordikasvu ei ole pidurdanud ka Eesti kiire tööjõu ühikukulude kasv, mis halvendab ettevõtete konkurentsivõimet ning ka ettevõtete endi hinnanguid järsult halvenenud konkurentsivõime kohta välisturgudel. Kokkuvõttes, Eesti majanduskasvu panustavad nii sise- kui ka välisnõudluse toel tegutsevad ettevõtted.

Nõrgenenud välisnõudluse mõju võib ilmneda pikema viiteajaga

Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused on halvenenud juba eelmise aasta algusest ning sel aastal on need ootused veelgi järsemalt allapoole liikunud. Kuigi ka varem on ettevõtete ekspordiootused erinenud Statistikaameti avaldatud väljaveo kasvudest, on pikemas tagasivaates siiski need kaks näitajat võrdlemisi heas kooskõlas olnud. Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine majanduskasv järgmisel aastal aeglustub, mis lubab prognoosida välisnõudluse nõrgenemise jätkumist. Seetõttu prognoosime ekspordikasvu aeglustumist.

Tugeva sisenõudluse kasvu taga on peamiselt investeeringud

Ka sisenõudlus, mis koosneb tarbimiskulutustest, investeeringutest ja varudest, on sel aastal kasvanud kiiremini kui möödunud aastal. Sisenõudluse kasvu kiirenemise taga on peamiselt tugevamad investeeringud. Kolmandas kvartalis suurenes sisenõudlus ligi 4%. Kolmanda kvartali 8% investeeringute kasvu toetasid peamiselt ettevõtete ja majapidamiste suuremad investeeringud, samas kui valitsemissektori investeeringud vähenesid. Esimese kolme kvartaliga on kogumajanduse investeeringud suurenenud lausa 17%. Eratarbimise kasv on aga aeglustumas. Kolmandas kvartalis kasvas see vaid 1% võrra. Selle nõrga tulemuse taga on paljuski eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Tarbimist toetavad tugev palga- ja aeglane hinnakasv ning madalad intressimäärad. Samas on inflatsiooniga korrigeeritud netopalgakasv sel aastal järsult aeglustunud, mis peaks eratarbimiskulutusi samuti pidurdama.

Meie viimane, novembri alguses avaldatud majanduskasvu prognoos selleks aastaks oli 3,2%. Kolmanda kvartali oodatust tugevama tulemuse tõttu korrigeerime ilmselt seda numbrit ülespoole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

91 − = 83

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine