Swedbank: Majanduskasv muutub laiapõhjalisemaks

SwedbankArvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeeris Swedbank 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole 1,6 protsendi peale.

Kasvu korrigeerimise tingis ka Statistikaameti poolt möödunud aasta SKP taseme oluline tõstmine ja sellest tulenev baasefekt. Kõige rohkem panustab majanduskasvu jätkuvalt eratarbimine. Välisnõudluse paranemise toel 2016. ja 2017. aastal ootame SKP kasvu kiirenemist vastavalt 2,6 ja 2,8 protsendini.

Eksport, mille kasv hakkas aeglustuma juba selle aasta alguses, kahanes kolmandas kvartalis veelgi. Lisaks elektroonikatoodetele andsid suurema panuse ka elektrienergia, põlevkiviõli ja mustmetallide ekspordi vähenemine. Venemaa suunalise ekspordi langus on taandumas. Kui aasta esimesel poolel vähenes eksport enim just Venemaale, siis hiljuti on suurem langus toimunud hoopis Lätti ja Ameerika Ühendriikidesse.

Samal ajal on ekspordikasv mitmetesse Euroopa riikidesse, eriti Norrasse, Taani, Saksamaale ja Ühendkuningriiki, kiirenenud või säilitanud endise mõõduka kasvukiiruse. Vaatamata Venemaa majanduskriisi leevenemisele järgmisel aastal, on oodata rubla odavnemist ja sanktsioonide jõus püsimist. See hoiab meie idanaabrite impordinõudluse nõrgana.

Samal ajal mõjub järgmise aasta alguses Eesti ekspordile positiivselt elektroonikatoodete kõrgemale tõusnud võrdlusbaasi kadumine. Koos Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukorra paranemisega 2016. aastal peaks välisnõudlus suurenema, mis aitab kaasa Eesti ekspordikasvu järk-järgulisele, kuid samas suhteliselt aeglasele, taastumisele.

Ettevõtete investeeringud on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKP-st on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele (v.a 2009-2010). Positiivne on aga see, et investeeringute osakaal masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse on suurenenud, mis näitab ettevõtete püüdlust efektiivsust tõsta.

Kapitalikaupade impordikasv aasta esimeses pooles viitab mõningase viivitusega investeeringute paranemisele. Välisnõudluse oodatav suurenemine 2016. aastal kasvatab ettevõtete vajadust suuremate investeeringute järele (nende laenuportfell kasvab).

Tööhõive peaks järgmisel kahel aastal vähenema. Ühelt poolt väheneb tööjõud, teisalt aga vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive võib langeda mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja konkurents tugev.

Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. 2016. aasta suvel käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek neid inimesi palgata on piiratud, töötute arv vähemalt esialgu kasvab. Eelpool toodud arengute tõttu ootame tööpuuduse väikest tõusu selle aasta 6,6 protsendilt 6,9 ja 6,8 protsendini, vastavalt järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Palgakasv püsib tööpuuduse väikesest tõusust hoolimata kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab veidi ka ligi 10%line miinimumpalga tõus nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv aga aeglustub 2016. aastal oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama. Lisaks keskmise palga tõusule toetavad tarbimist veel pensionite, lastetoetuste ja teiste sotsiaalsete siirete tõus.

Tarbijahindade kasv ulatub 2016. aastal 1,6 ja 2017. aastal 2,5 protsendini. Selle taga on toorainete kallinemine maailmaturul, mis suurendavad viitajaga Eestis kütuste ja kütte hinda. Euro oodatav odavnemine USA dollari suhtes järgmisel aastal peaks tõstma teatud importkaupade hindu.

Aktsiisimaksude ja hotellide käibemaksumäära tõstmine mõjutavad hinnataset samuti positiivselt. Kiire palgakasv tõstab omakorda teenuste hindu, kus tööjõukulude osakaal kogukuludes on enamasti suurem kui tööstuses.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus