Uudiste arhiiv

 

Madal investeeringute tase viib kinnisvara väärtuse kukkumiseni

Kasutusse lubatud eluruumide arv näitab langustrendist tõusu suunas pöördumist. Siiski on elamuehitus madalseisus, mis tähendab keskmise eluaseme kvaliteedi jätkuvat halvenemist. Kaotajaks jäävad elamud, kus puudub aktiivne juhtimine ja valmidus suurendada elamu säilumiseks tehtavaid investeeringuid. Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud

Juhtkiri: Kinnisvarakrahhi kartused saavad uut hoogu

1997. a börsikrahhi ja sellele järgnenud majanduslanguse ennustajaks oli suurenenud väliskaubanduse jooksevkonto defitsiit. Käesoleva aasta I kvartalis moodustas defitsiit 15% SKTst, mis on viimase nelja aasta suurim. Üha enam on hakatud rääkima majanduskriisi võimalikkusest, mis seekord toob kaasa hindade kukkumise

Juhtkiri: Kinnisvara hinnatõus ei tähenda veel hinnamulli

Helsingi kesklinnas on ainuüksi maa hind nii kõrge, et 100 Eesti krooni eest saab parasjagu maalapi, mis jääb sama kupüüri alla. Samal ajal on Eesti kinnisvaramaaklereid hakanud rääkima meil paisuvast kinnisvaramullist. Ehkki kinnisvara hinnad, ja just paneelmajade korterite hinnad, on

Vanad korterid maksvad Tallinnas uusehitiste hinda

Kinnisvaramull Tallinna korteriturul on jõudnud lõhkemise äärele Lasnamäe korteri ruutmeetri eest võidakse küsida 10 000 krooni Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on Tallinna turg jõudnud kinnisvaramullini, kuna näiteks Lasnamäe korterite ruutmeetri maksumus läheneb uusehitiste omale. “Lasnamäel ostetakse ühetoalisi kortereid, mille ruutmeeter maksab kümme

Tallinna korteriturul võib mull olla lõhkemise äärel

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on Tallinna turg jõudnud kinnisvaramullini, mille tulemusel läheneb Lasnamäe korterite ruutmeetri maksumus uusehitiste omale, kirjutab Eesti Päevaleht. “Lasnamäel ostetakse ühetoalisi kortereid, mille ruutmeeter maksab kümme tuhat krooni,” ütles ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Seda hinda saab võrrelda uusehitistega,

Juhtkiri: Maamaks tuleb kaotada

Äripaev

Seni on maamaks olnud üks väheseid makse, mida inimesed on justkui muuseas ja nurinata maksnud. Summa, mida omavalitsused küsisid – mis sest, et kord juba väljaostetud maa eest -, oli suhteliselt väike. Nüüd kipub nurin üle ametnike ja poliitikute peade

Kinnisvarakalender: august 2001

10/08/01 Riigi kinnisvara haldamiseks loodud Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimeheks sai Enn Teimann.14/08/01 Bureau Veritas Quality International andis ehitusjuhtimisfirmale AS Koger & Partnerid üle sertifikaadi, mis kinnitab firma juhtimissüsteemi vastavust rahvusvahelise keskkonnastandardi ISO 14001 nõuetele.14/08/01 Haridusministeerium müüs enampakkumisel alghinna ehk

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja äripindade hoogne turuletulek võib kinnisvara hinnad aasta-paari pärast küll alla lüüa, ent see ei tähenda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt väljendas läinud nädalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Kriisi ei tule

Kui kriisiks kinnisvaraturul pidada olukorda, kus kinnisvarahinnad langevad, laenutagatised lähevad massiliselt realiseerimisele, kinnisvaraarendajad ja laenuvõtjad pankrotistuvad, siis kriisi meil oodata ei ole. 1997.-98. aasta “kinnisvarakriisi” ajal räägiti iganädalaselt meeletust kinnisvarahindade langusest ja samuti polemiseeriti, kas on kriis ja kui jah,

Pealinna korteribörs vindumas

Tallinna linnavaraameti linnavara registri osakonna juhataja Tiina Sori tunnistab, et aasta tagasi loodud pealinna korterite andmekogu ei ole linnarahva seas olulist kasutamist leidnud. Oma soovi kas korteri ostmise, müümise, üürimise või vahetamise kohta on esitanud kokku vaid umbes kuuskümmend inimest.

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediaväljaannete kinnisvararubriikides olnud läbival kohal sõnapaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis õigustatud küsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tähendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas või vastupidises suunas? Järgnevalt üritan

Kinnisvarahindade eristumine

Mullusest kevadest alates on erinevate meediaväljaannete kinnisvararubriikides olnud läbival kohal sõnapaar “hindade diferentseerumine”. Kinnisvara soetamist planeerinud kodanikul, tekkis õigustatud küsimus – mida see diferentseerumine ikkagi tähendab? Mis asi “muutub erinevaks”? Kas hind eristub temale soodsas või vastupidises suunas? Järgnevalt üritan

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, see on inimarengu üheks eelduseks. Kui enamikul ühiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase käsitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sõltub turul pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning muutub

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ühes küsimuses olid kõik erakonnad üksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!