Uudiste arhiiv

 

Ehitustempo Eestis pidurdub

Eesti ehitusfirmade juhid kinnitavad statistikaameti andmeid ehituse kasvu aeglustumise kohta tĂ€navu teises kvartalis. Eesti ĂŒhe suurema ehitusfirma FKSM juhatuse esimehe Kaido Fridolini hinnangul pole Eesti ehitusturul vĂ”rreldes eelmise aastaga kasvu tunda. “1999. aastast alates on turumaht kasvanud, kuid hinnatase sĂ€ilinud

Enne kinnisvara ostu tuleb uurida turgu

Korteriostu kiirendamiseks tuleb oma soovid ja vĂ”imalused eelnevalt kindlaks teha Sageli juhtub, et kinnisvarafirmasse helistab klient, kes soovib osta nĂ€iteks kahetoalist korterit MustamĂ€el vĂ”i LasnamĂ€el, kuid ei ole nĂ”us ĂŒtlema kui palju on ta valmis korteri eest maksma. Kliendi soov

Kinnisvara hinnatĂ”us – hea vĂ”i halb?

KĂ€esolevat lugu ajendas autorit kirjutama juhuslikult taas nĂ€ppu satunud uuringukokkuvĂ”te kĂ€esoleva aasta algusest, mis vĂ€itis, et 44% inimestest eelistaks kinnisvarahindade langust. Seejuures on oluline teada, et suurem osa Eesti elanikest on ĂŒhel vĂ”i teisel moel kinnisvaraomanikud. Mis siis see kinnisvara

Euroliiduga liitumine tÔstab kinnisvara hinda

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara hindade muutus ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti astumisel Euroopa Liitu? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hinda tĂ”useb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on praegu

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tÔusevad

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hind tĂ”eseb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. HinnatĂ”usu vĂ”ib

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mĂ€gedesse”. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised pikaajalise laenu vĂ”tmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. ÕismĂ€el on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Jahe suvi ergutab kinnisvara soetama

Suvituslinnades aktiveerub ĂŒĂŒripindade turg Kliendid huvituvad suvemajadest ja mereÀÀrsetest kruntidest Suvi, mida Eestis ka paariks kesiseks suusailmakuuks kutsutakse, tekitab kinnisvaraturul vastakaid suundumusi. Ühelt poolt soovivad inimesed aastasest rabelemisest puhata ja aja maha vĂ”tta, teisalt on suvi ainuĂ”ige aeg nĂ€iteks maa

Kinnisvara tuleb ostmisel hinnata kui investeeringut

Uue kodu soetamisel tuleks lisaks emotsionaalsele kĂŒljele ostu hinnata ka pikaajalise investeeringu seisukohalt. Õigete otsuste korral vĂ€ldite soetatava kinnisvara vÀÀrtuse langemist aja jooksul. Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina emotsionaalsest aspektist – tahab teada, kes on naabrid, milline vaade avaneb

Kodu olgu investeering

Uue kodu soetaja uurib kinnisvara reeglina pigem emotsionaalsest aspektist. Ostja tahab teada, millised on naabrid, kas aknast avaneb piisavalt kaunis vaade, kas tapeedivĂ€rv sobib vĂ”i tuleb see ĂŒmber vahetada jne. Ostja uurib potentsiaalset ostuobjekti lĂ€htudes kriteeriumist, kas see meeldib talle

Laenumahud kasvavad, intressimÀÀrad pĂŒsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis vÀljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. VÔrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude vÀljastamine 9%. Eluasemelaenude jÀÀk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. VÀljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujÀÀk

LÀÀne pankade laenutrend tungib Eesti turule

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kĂŒmmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest Ă€ravahetamiseni sarnased ning tĂ”eliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo PĂ”dra sĂ”nul iseloomustab tĂ€nane olukord, justkui vĂ€ga lai

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed vĂ€idavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rÀÀkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sĂ”na all tĂ€psemalt mĂ”tlevad. Antud on ainult hĂ€gusaid vihjeid. Vastasleer

Möödunud aasta lÔi turul rekordeid

2000. aasta kinnisvaraturu rekordid vÀljenduvad nii notariaalselt tÔendatud tehingute arvu, kui tehingute vÀÀrtuse mÀrgatavas kasvus. 2000. aastal sÔlmiti Eestis kokku 38 000 notariaalselt tÔendatud tehingut koguvÀÀrtuses 11,7 miljardit krooni. See on vastavalt 14% ja 32% rohkem kui 1999. aastal Turu

Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lÀhiajal krahhi oodata

Eestit vĂ”ib tĂ€navu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. “Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum lĂ€heb nii suureks, et ehitushinna ja mĂŒĂŒgihindade vahed kĂŒĂŒnivad neljakordseks,” selgitab pankur

Kinnisvaramaks on mÔttetu

16. veebruari ÄripĂ€evas kirjutas arvamusveergudel Aivar Tomson sellest, et kinnisvaramaks on tĂ€iesti vajalik maks. Paraku piirdus kogu vajalikkuse argumentatsioon sotsiaalse Ă”igluse ja maksulaekumiste prognoosimise hĂ”lpsusega. Need argumendid ei veena. EbaĂ”iglane maks Esimese vĂ€ite ĂŒritan ĂŒmber lĂŒkata, teine vĂ€ide aga pĂ”hineb

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

11.-18.10.2023 Kinnisvara tÀiendkoolitus