Uudiste arhiiv

 

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv hea, kuid vähenemas

2012. a. algus on näidanud edukat eluruumide kasutuslubade väljastamist.  Aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 707 uut eluruumi. Aastane kasv oli siin koguni 86%. Siiski ei tasu siit oodata uut kinnisvara- või ehitusbuumi. Tänaste kasutuslubade numbrite taga on 2011. a. alguses

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Eesti Kinnisvarafirmade Liit kuulutab välja kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutab 1. juunil 2012. a. esmakordselt välja kinnisvarateemasid käsitlevate kõrgkoolide lõputööde konkursi. EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal. Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni

Statistika: 50% uutest eluruumidest on 2- ja 3-toalised korterid

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud – neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%. Eluruumide struktuursete muutuste taga on majandus- ja kinnisvarakriis.

Statistika: ehitustööde maht kasvas aastaga 31%

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul. Omal jõul tehtud tööde maht kasvas aastaga 31%. Sellele eelnes kolm aastat, mil ehitustööde maht vähenes. Ehitustööde mahu tipp oli 2006. a., mil

Statistika: ehitusmahud kasvasid aastaga 40%

Ehitusmahuindeks näitab püsivat kasvu. Seda isegi vaatamata etteheidetele, et ehitushind on tõusnud juba liiga kõrgele tasemele, mis ehitusteenuse tellijatele üle jõu käib. Aastataguse ajaga võrreldes olid 2011. a. viimase kvartali ehitusmahud statistikaameti andmetel aastatagusest koguni 40% kõrgemal. Tegemist oli neljanda

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine