Uudiste arhiiv

 

Äripäev: Müüa maa, sobib arenduseks

Kinnisvaraomanikud on müügile paisanud miljardite kroonide väärtuses alustamata arendusprojekte, kalleim on Tallinna kesklinnas Lootsi tänava kinnistu hinnaga 400 miljonit krooni. Spetsialistide sõnul näitab arendusprojektide massmüük, et riske enam naljalt ei võeta. Praegu on müügis kümneid arendusprojekte nii Tallinnas, Harjumaal kui

Büroopinna ostmine raiskab mõttetult raha

Veel eelmise aasta alguses kirjutati lehtedes, et pole mõtet maksta kallist üüri, kui äripindade hinnad üha tõusevad ning kinnisvara ostes saab teenida ka investeeringu pealt. Praegune olukord on muutunud vastupidiseks. “Kinnisvara ei ole mõtet osta ettevõttel, kel on plaan aktiivselt

Postimees: Suurt hinnaalandust saavad üksikud kinnisvara ostjad

Üks Eesti kinnisvaramüüja nõustus korteri hinda langetama koguni kuue miljoni krooni võrra, ent kui saabus aeg minna notari juurde tehingut kinnitama, kadus ostja kui vits vette. Miks ostja loobus? Imelise allahindlusena tunduv tehing jooksis kinnisvaraspetsialistide sõnul luhta ilmselt sel proosalisel

Korteri ostmine „paberilt“ annab võimaluse isikupärase kodu loomiseks

Adaur Grupp OÜ

Veel paar aastat tagasi rabati lennult kõik korterid, mille ehitamisest-arendamisest alles kuulujutte räägiti. Läks veel kuid peale esimeste broneerimis- ja ostu-müügilepingute sõlmimist kui alles hoone vundamenti hakati rajama. Elamu karbi valmimiseks olid kõik korterid müüdud – tegemist oli ajaga, mida

Eluruumide ehituslubade arv kuivab kokku

Valminud eluruumide arv ning pind on vaatamata madalseisule kinnisvaraturul endiselt tõusutrendis. Selle põhjuseks on asjaolu, et momendil lõpetatakse buumi harjal või harja järel alustatud arendusprojektide ehitust. Keskmise uue eluruumi pindala on 2001. aasta 152 ruutmeetrilt jõudnud 2008. a. I kvartalis

Tihe konkurents sunnib kinnisvaraarendajaid enam pingutama

Eesti eluasemeturg on kardinaalselt muutunud. Veel mõned aastad tagasi rabasid ostjad lennult kõik elamispinnad veel enne kui kopp oli maha löödud. Täna aga seisame silmitsi ülepakkumisega – nii uusi kui vanu müügisolevaid elamispindasid on märkimisväärselt enam kui nende soovijaid. Loota,

Kinnisvaratehingute statistika võib eksitada

Kiired muutused kinnisvaraturul on pannud inimesi enam otsima informatsiooni kinnisvaraturul toimuva kohta. Keda ei huvitaks faktid sellest, kui palju tehakse tema kodu lähedal kinnisvaratehinguid ja mis võiks tema elamispind väärt olla. Alljärgnev artikkel on ajendatud ühes kinnisvaraportaalis olnud ühe arendusprojekti

Kalev.ee: Kinnisvaraportaalides on korteritel ebareaalsed hinnad

Kinnisvaraekspertide sõnul oleks praegu sobiv aeg hakata korteriostu plaanima, sest kinnisvaraportaalides pakutavaid kortereid müüakse pakkumishinnast oluliselt odavamalt. “Kui praegu on vaja korterit müüa, ei tohiks jääda kasu ootama, vaid müüa võimalikult väikese kahjuga. Oodates võib kahju ainult suureneda,” ütles uudisteportaalile

Muutuv turuolukord nõuab näoga kliendi poole pööramist

Langevad müüginumbrid nii käivetes kui tehingute arvus on muutnud eluasemeturgu märkimisväärselt. Tänaseks võib öelda, et maakler või kinnisvaramüüja on oma kohast loobunud ning lõpuks ometi on kodu otsiv klient tõusnud kuninga staatusesse. Kinnisvaravahendajate jaoks tähendab uus turuolukord survet mõista tarbijate

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult

Arengut jätkub aastakümneteks

2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli

Eluasemeturul ringleb mullusest 40% vähem raha

Kiired muutused Eesti kinnisvaraturul on viimaste aastate vältel hoidnud seda sektorit pea igapäevaselt meedia tihendatud tähelepanu all. Prognoositakse ja arvatakse palju, mis turul toimuma hakkab, sageli jääb vajaka arvamuste põhjendatusest. Alljärgnevalt on vaadeldud eluasemelaenude ja eluasemekäivete mõju tänasele elamispindade turule.

Statistika: ehitusmahuindeks

Ehitusmahtude kasv jätkus ka 2007. aastal. Siiski peab tõdema, et kasv aeglustus. See on seletatav eelkõige ehitusmahtude vähenemisega elamuehituse valdkonnas. Majanduskasvu aeglustumise valguses võib 2008. aastaks eeldada ehitusmahtude minimaalset juurdekasvu. Ehitusmahuindeks, 2000. a. = 100 Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood

Statistika: eluruumide ehitus

Aastate jooksul on jätkuvalt suurim arv kasutusse lubatud eluruume Harju maakonnas. Graafikult paistavad veel välja Tartu ja Pärnu maakonnad. Ülejäänud maakondades väljastatud eluruumide kasutuslubade arv ja kasutusse lubatud eluruumide pindala on minimaalsed. Võrreldes aastaga 2000 näeme graafikult, et eluruumide kasutuslubade

Millal korterite hinnad jälle tõusma hakkavad?

Korterite hinnad on Eestis aprillis 2007. a. olnud tipphindadest langenud ca 15%. Tallinna korterite tehinguhinnad on samal ajal langenud 7%. Üleüldise hinnalangetamiste palagani saatel kostub üha sagedamini küsimusi, millal saabub turu mõõn, mis on hea koht odava hinnaga vara soetamiseks?

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine