Uudiste arhiiv

 

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim korterite kallinemine Tallinnas

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 2,5% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 8,4%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis korterite indeks 1,7% ja majade 4,5%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes on korterite ruutmeetrihind tõusnud 6,0%

Suurküladesse kolimise trend jätkub

Sellel nädalal avaldatud rahva ja eluruumide loenduse lõplikud andmed on kohustuslik lugemismaterjal igale kinnisvara arendajale. Kui palju elanikke mingis piirkonnas elab, millised on rahvaarvu muutuse suunad, aga ka keskmine vanus on näitajad, millega peab uut kinnisvara arendusprojekti planeeriv arendaja kindlasti

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit –

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust. Kuigi indeks

Millega peab arvestama kodu ostmisel

Tänapäeva inimene on kiire elutempoga ja teeb tihti kas harjumusest või siis sõprade soovitustest johtuvalt suuremate otsuste tegemisel emotsionaalseid valikuid. Üheks suuremaks otsuseks on kodu ostmine, mille otsimiseks ning ka valmimiseks kuluvat aega ja teadmisi ei tohiks alahinnata. Vähese info

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco Vara

Eluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos. Eluasemelaenude turg on

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Pindi Kinnisvara: turuinfo 11/2012

Pindi Kinnisvara

Pindi Indeksi linnades oli augusti kuu tehinguaktiivsus viimase nelja aasta aktiivseim, 1103 korteriomandi tehingut, märkimist tasub ka asjaolu, et tehinguaktiivuse tõusu taga olid pea kõik Indeksi linnad, mitte ei ole tegemist Tallinna või mõne muu suure linna tehinguaktiivsuse tõusuga. Meenutuseks

Statistika: arendusprojektide edasilükkamine vähendab finantseerimisvajadust

Kinnisvaraärisse ja ehitusse antud laenude jääk on muude laenujääkide eeskujul langemise lõpetanud. Siiski ei ole siit näha, et ettevõtetele antud kinnisvarasektori laenud oleksid kasvama hakanud. 2012 III kvartalis oli kinnisvaraalase tegevuse finantseerimiseks antud laenude jääk 2,4 miljardit eurot ehk 4%

Statistika: keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka

Soodne eluasemelaenude intressimäär on olnud kindlasti üks tegur, mis on aidanud kaasa eluasemelaenude käibe kasvule. Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel septembris 2,7% ehk sama palju, kui ka kuu varem. Tegemist on läbi aegade ühe soodsama intressimäära näitajaga. Eluasemelaenude käive

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%. See on pisut enam

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus