Uudiste arhiiv

 

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 3,8 keskmist aastapalka

2012. a. II kvartali lõpuks oli Eestis Eesti Panga andmetel 156 541 eluasemelaenu. Laenude arvu tipphetkel 2009. a. II kvartalis oli eluasemelaene 160 233. Alates 2010. a. keskpaigast on eluasemelaenude arv vaikselt, kkuid kindlalt järjest vähenenud. Sarnaselt on järjest vähenenud

Korteritehingute raskuskese kandub mägedele

Tallinna korteriturul tehakse tehinguid aktiivselt. Vähene uute korterite pakkumine lükkab turu tehingute raskuskeskme vanemate korterite suunas. Kahe-kolme kvartali pärast näeme vägagi tõenäoliselt, kus Tallinna „mägede“ keskmised tehinguhinnad ronivad üle maagilise 1000 €/m² piiri. Käesoleva aasta esimene pool näitas, et kinnisvaraturg

Statistika: kas eluasemejääk on tõusule pöördumas?

Eluasemelaenude intressimäär näitab järjekordset rekordit – nii madalal ei ole see veel kunagi olnud. Kindlasti osalt tänu soodsale intressimäärale on laenuturul positiivsed päevad. Laenukäibed on aastaga kasvanud 22%. 2012. a. juunis langes eluasemelaenude intressimäär 2,9 protsendini. Veel kuu varem oli

Toompark: aasta teises pooles jääb kinnisvaratehinguid vähemaks

Aasta teise poolde võib prognoosida elamispindade kinnisvaraturu rahunemist, sest tänane üsnagi aktiivne turg on osalt tingitud eelmise aasta majanduskasvust ja toona tehtud uute korterite ostuotsustest. Adaur analüütik Tõnu Toompark ütles, et uute korterite turuletulek on vähenenud, mis on üks tegur,

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Kommentaar euribori ja intressimäära kohta

Kinnisvaraturg on täna üsna aktiivne ja laenusid väljastatakse üksjagu. Paljus on selle taga eelmisel aastal võlaõiguslikult ostetud arendusjärgus korterid, mis täna asjaõiguslepinguteni ja seega maa-ameti statistikasse jõuavad. Seega on tänane laenuralli pigem tingitud eelmise aasta positiivsest meelsusest, kui tänasest madalast

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg näitab tugevat tehingute arvu kasvu

Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu. Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha

Elamispindade turu lühiprognoos

Selle aasta alguse elamispindade turg on olnud üksjagu aktiivne. Võrdlused aastataguse ajaga ei kannata päris kriitikat, sest mullu võtsime vastu euro, mis tõi kinnisvaraturule ajutise seisaku. Seetõttu on tehingute arvu kasv eelmise aastaga võrreldes üüratu. Elamispindade turule on kindlasti positiivselt

Toompark: suvi toob üüriturule hinnatõusu

Adaur kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles E24-le, et suvi võib ostu-müügiturule tuua kerge hinnalanguse ning üüriturule õrna hinnatõusu. Järgneb Tõnu Toompargi kommentaar. Selle aasta alguse elamispindade turg on olnud üksjagu aktiivne. Võrdlused aastataguse ajaga ei kannata päris kriitikat, sest mullu võtsime

Tõnu Toompark: praeguses olukorras ei mõtlegi väga laenu võtmisele

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi arvates on SEB hinnang, et uusi kodulaene võiks Eestis võtta veel tervelt 100 000 leibkonda, optimistlik. «Eluasemelaenude käive moodustab elamispindade käibest praegu ligi 53 protsenti, samas buumi ajal oli see ligi 100 protsenti. Võrreldes aastatega 2004-2005 on

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine