Uudiste arhiiv

 

Mis mõjutab kinnisvaraturgu?

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark toob välja viis tegurit, mis kinnisvaraturgu praegu kõige enam mõjutavad. Vähenev töötus püsib Enim tarbijakindlust mõjutav tööpuudus langeb. Kolmeks aastaks prognoosivad analüütikud tööpuuduse püsimist üle 10%, see on väikesele Eestile väga palju. Tarbija kindlustunne buumiaja tasemel Tarbijate

Ober-Haus: Mida on teinud Ida-Virumaa korteriturg 2009.-2010. aastal

Ober-Haus

2010 aasta esimese kolme kvartaliga teostati Ida-Viru maakonnas korteriomanditega 1211 tehingut (2009 aasta jooksul kokku 1426 tehingut). Eelmise aasta 3 kvartaliga võrreldes on tehingute arvu kasv olnud märgatav, 158 tehingut, samas rahaline maht on jäänud samale tasemele, ca 193 miljonit.

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubasid vähem

2010. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 706 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 153 000m2. Aastaga vähenes mitteeluruumide arv 14% ja nende pindala 20% võrra. Kasutusloa sai samal ajal aga kõigest 183 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 117 100m2. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arvu

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv kukub

Ehitusloa saanud eluruumide arv on statistikaameti andmetel 2010. a. II kvartaliks 480-le. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 69 400m2 ja nende keskmine pindala 145m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 21% võrra ja sama palju vähenes

Uute korterite osakaal kahanenud olematuks

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja. Ehitisregistri andmetel lubati tänavu teises kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui

Uusi kortereid kasutuses vaid käputäis

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja. Ehitisregistri andmetel lubati tänavu II kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Tänane kinnisvaraturg sobib uueks normaalsuse etaloniks

Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on

Statistika: Mitteeluruume tuli juurde 800 000m2

2009. a. sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa kokku 964 mitteeluruumi kogupindalaga 800 000m2. Aastataguse ajaga võrrelduna vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 3%, kuid nende pind 21%. Eesti kinnisvaraturu suurimas keskuses ehk Harjumaal sai kasutusloa 214 mitteeluruumi pindalaaga 516 000m2 ek

Statistika: Uutest eluruumidest on suurenenud enam ühepereelamute osakaal

Kasutusse lubatud eluruumide seas on 2009. aastal statistikaameti andmetel suurenenud kõige enam ühepereelamute osakaal. Oluliselt on suurenenud ka 6-8-korruselistes elamutes asuvate eluruumide osakaal. Kasvas ka kahepereelamute proportsioon. Muudes elamutüüpides asuvate kasutusse lubatud korterite osakaal on oluliselt vähenenud. On avalik saladus

Statistika: Lisandub enam suuremaid eluruume

2009. aastal vähenes statistikaameti andmetel kasutusse lubatud eluruumide seas väiksemate ehk 1-, 2- ja 3-toaliste korterite osakaal. Selle selgituseks on korterelamute ehk keskmisest väiksema toalisusega eluruumide massarendamise lõppemine buumi möödudes. Nii on viimasel paaris aastal suurenenud kasutusse lubatud eluruumide hulgas

Statistika: Eluruumide ehitus ei kata amortisatsiooni

2009. aastal lisandus olemasolevatele elamispindadele uusi elamispindu 0,47% eluruumide arvust ja 0,77% eluruumide pindalast. Lisandunud ruutmeetrite kõrgem protsent näitab, et uued eluruumid on suuremad, kui Eesti keskmine eluruumi suurus. Kui uue eluruumi kavandatavaks vanuseks lugeda ligikaudu 70 aastat, siis juurdekasvunumbrid

Majanduskriis sunnib üüriäri professionaalsemaks

Tallinna üüripakkumised

Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid. Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus,

Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad

2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100. Ühe elaniku kohta on meil käesoleva aasta seisuga Eestis 29,9 ruutmeetrit elamispinda eelmise aasta alguse

Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses

2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%. Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga 106 100m2. Siingi tuleb aastataguse ajaga võrreldes tõdeda langust.

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2. Suurenenud kasutuslubade

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine