Uudiste arhiiv

 

EfTEN Real Estate Fund III AS 2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

EfTEN Real Estate Fund

Fondijuhi kommentaar 2020. aasta põhiliseks majandussündmuseks oli seekord mitte-majandussündmus – koroonaviiruse ootamatu tulek ja levik. 2020. aasta veebruaris. Balti riikidesse jõudnud viiruselaine sulges majanduse ja survestas olulisel määral fondi rahavooge kuid seda siiski lühiajaliselt. Fondi juhtkond leidis üürnikega lahendused ajutiste

Eesti Omanike Keskliit: 2020 Koduomaniku Sõber on Euroopa rohepööre, Kiusaja omavalitsuste seatud talvine teoorjus

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Omanike Keskliidu liikmed ja rahvas hääletas portaalis www.petitsioon.ee  „Koduomaniku Sõber 2020“ tiitli vääriliseks 36 % häältega Euroopa Komisjoni algatatud rohepöörde, mille üheks osaks on ka elamufondi renoveerimine energiasäästlikuks aastaks 2050.     Eesti korteri- ja majaomanike jaoks tähendab see oluliselt suuremate EL lisavahendite

Linnahalli, Tallinna Haigla ja muude suurprojektidega tegeletakse edasi ka tuleval aastal

Tallinn

“Vaatamata raskele aastale suutis Tallinna linn ellu viia suuremaid projekte ning paralleelselt operatiivse tegevusega mitte unustada ka tuleviku planeerimist,” ĂĽtles linnapea Mihhail Kõlvart. “Linnahalli rekonstrueerimisel on linnal alternatiivne plaan ja kui tuleb Euroopa Komisjoni vastus, kas linn ja riik saavad

Luminor: Suvekuu algus on äratanud positiivsemad tulevikuootused

Luminor Bank

Euroopa ettevõtjate ja eraisikute tulevikuootused on esmakordselt pärast koroonaviirusest tingitud kriisi pöördunud kasvule. Palmi hinnangul väljume koroonaviiruse põhjustatud majanduslanguse sügavaimast faasist suveperioodil. Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on aktsia-, võlakirja- ja valuutaturud investoritele toonud juba ennatliku tervituse. „Turud on täna

Koroonaviirus on viinud Eesti majanduse kindlustunde järsult langusesse

Swedbank

Eesti majanduse kindlustunne oli halvenemas juba enne koroonaviiruse kriisi, kuid pandeemiaga võitlemiseks on majandus pandud ennenägematule pausile ning selle mõjud on avaldunud majanduses erakordselt kiiresti. Liikumispiirangute tõttu on majapidamised jäänud paiksemaks ning kulutavad enamasti vaid hädavajalikule. See on tähendanud paljudes

SEB: Euroopa majandus vajab päästeplaani

SEB Pank

Võitlusest koroonaviirusega ähvardab kujuneda maailma ajaloo kalleim meditsiiniline sekkumine mitte ainult absoluutsummas, vaid ka päästetud inimelu kohta. Euroopa majandus vajab plaani, kuidas tekitatud tühimik täita. Lähemalt selle nädala loos. Euroopa majandus vajab päästeplaani Euroopa majandus on koroonahirmust tardumas. Ilma piirangute

Luminor: Kinnisvara on hinnas

Luminor Bank

Eesti majandus on viimase kolme aasta keskmise 8,9-protsendise turuhindades (ja 4,9-protsendise reaalse SKP) kasvuga selgelt euroala kiireimalt kasvavate majanduste tipus. Viimase kümne aastaga on majanduse sissetulekud kasvanud nominaalselt 97 protsenti, palgatulud 95 protsenti ja ettevõtete kasumid 133 protsenti. Pärast SKP 4,8-protsendist kasvu ülemöödunud aastal üllatas Eesti mullu taas eeldatust mõnevõrra suurema ehk

Maaeluministeerium: Astume samme väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks

Maaeluministeerium

Maaeluministeeriumis toimus 25. veebruaril põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati vabatahtliku päritolumärgistuse juhendit, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse ja väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõud, Euroopa rohelepet, ministeeriumi haldusala põllumajandusandmete projekte ning anti ülevaade Veterinaar-

1Partner: Tulevikus saavad koolidest vanadekodud

1Partner

Euroopa Komisjoni rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab üle 65-aastaste osakaal rahvastikus järgmistel kümnenditel hüppeliselt. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul mõjutab see trend ka kinnisvaraturgu – noortele peredele mõeldud elamute kõrvale juba kerkivad seenioride majad ja koolidest võivad saada vanadekodud. Martin Vahteri

Statistikaamet: I kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,7 miljardit eurot

Eesti Statistika

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5% ja  võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 4,6%. Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati

SEB: Tööstus trotsib vastutuult

SEB Pank

Kuigi Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv on aeglustumas, läheb siinsel tööstusel endiselt veel hästi. Pikemaajaliselt ei suudeta gravitatsiooni siiski eirata. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv aeglustub Ekspordi suure osatähtsuse tõttu Eesti sisemajanduse kogutoodangus on meie majanduse käekäik otseses sõltuvuses sellest, kui hästi läheb

Statistikaamet: Eesti majanduskasv oli 2018. aastal endiselt kiire

Eesti Statistika

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest pĂĽsis Eesti majanduskasv ĂĽle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%. 2018. aasta 2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot. Enamikku

Swedbank: Majanduskasv püsib kiire tänu ehitusele

Swedbank

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis kiiresti, kuid peamiselt oli see ehitussektori kõrge aktiivsuse tagajärg. Paigalseis ekspordis, koos majanduskindluse langusega meie peamiste kaubanduspartnerite juures, põhjustab tuleviku suhtes ebakindlust. Ehituse panus majanduskasvus suurem kui eelmise buumi ajal Äsja avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu

Statistikaamet: III kvartalis majanduskasv kiirenes

Eesti Statistika

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta III kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,5 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2017. aasta III

Riigikontroll: Avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamisega on olukord kehv

Riigikontroll

Riigikontrolli hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuet rekonstrueerida igal aastal 3% keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusaks. Samuti ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!