Uudiste arhiiv

 

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid juulis enim energiatooted

Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juulis võrreldes juuniga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -0,3%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta juuliga võrreldes 0,4% ja teenused 0,3% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes langenud 1,1%

Statistika: kas ehitushinnaindeks pöördus langusesse?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Statistikaameti andmetel jätkab ehitushinnaindeks jätkab aastataguse ajaga võrreldes kasvu. 2015 II kvartalis kerkis ehitushinnaindeks aastataguse ajaga võrreldes 0,7% võrra. Küll on ehitushinnaindeks languses kvartal varasema ajaga ehk 2015 I kvartaliga. Ühe kvartaliga langes ehitushinnaindeks 0,03%. Kvartali baasil kallinesid ehitusmaterjalid 0,16%.

KV.EE: Elamispindade hinnad püsivad paigal

KV.EE indeks

Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE Indeks näitab 79,4 punkti. See on 8,5&% aastatagusest kõrgemal. Viimase kuuga on indeks kerkinud 0,4%. Olukorras, kus elamispindade hinnad praktiliselt paigas seisavad on indeksi muutuste taga struktuursed nihked pakkumistes. Tallinnas on arendusturg aktiivne. Portaali KV.EE

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis juunis kuuga

Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -1,7%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. II kvartalis

Maa-amet

Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 2015. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 130 tehingut ligikaudu 790 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 14 280 kinnisvara tehingut 649 miljoni

Ehitushinnaindeksi tõus peatus II kvartalis

Statistikaamet

Ehitushinnaindeks jäi 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga samale tasemele ja tõusis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi. Eelmise kvartaliga võrreldes

Juuni hinnalanguse põhjustasid välistegurid

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis aastataguse ajaga võrreldes 0,1% ja eelmise kuuga võrreldes 0,2%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,3%lt 0,2%ni. Hinnalanguse peamine põhjus on endiselt impordihindade alanemine. Juunis jätkus nii energia kui ka toiduainete tarbijahindade langus,

Eluasemekulud odavnesid aastaga 1,6 protsenti

Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta juuniga võrreldes 0,5% odavamad ja teenused 0,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud

Mais tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -2,1%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus I kvartalis

Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9% ja võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,7% ning majade hinnad 1,1%. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1005 eurot

Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%. Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7,0%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus. Reaalpalk,

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi

Eesti Pank

Arvestades mitme Eesti jaoks olulise ekspordituru keerulist olukorda on majanduse kasv seni olnud rahuldav Majanduskasv kiireneb vahemikku 3–4%, mis vastab praegusele kasvuvõimekusele Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi vähenemine on ohumärk Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui enne

Swedbank: Hinnad taas tõusuteel

Swedbank

Eesti keskmine tarbijakorv kallines mais aastases arvestuses esimest korda ligi aastase vaheaja järel. Tarbijahinnaindeks tõusis eelneva kuuga võrreldes 0,2% ja eelmise aasta maikuuga võrreldes 0,1%. Hinnad tõusid mais peamiselt tänu nafta hinna kallinemisele. Nafta hind kerkis mais eelneva kuuga võrreldes

Ligikaudu aasta kestnud deflatsioon lõppes

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel suurenes tarbijate ostukorvi maksumus mais aasta võrdluses 0,1%, eelneva kuuga võrreldes 0,2%. Euroala inflatsioon kiirenes mais samuti, 0,3%ni, kuid on endiselt siiski tunduvalt aeglasem kui Euroopa Keskpanga pikaajaline inflatsioonieesmärk, milleks on pisut alla 2%. Tarbijakorvi hinnatõusu taga oli

Tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja oli eluase

Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta maiga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad jäid eelmise aasta maiga võrreldes samale

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine