Uudiste arhiiv

 

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. II kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 2014. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 274 tehingut ligikaudu 636 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 13 317 kinnisvara tehingut 600 miljoni

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juunis langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -3,1%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide, kemikaalide ja

Ehitushinnaindeksi langus jätkus II kvartalis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes pöördus ehitushinnaindeks tänavu I kvartalis pärast kolmeaastast tõusu langusele. Langus jätkus ka II kvartalis. Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim elekter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta juuniga –0,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta juuniga võrreldes 0,3% kallimad ja teenused 1,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud

Ober-Haus: Korteriturul pakkumine kasvab, nõudlus langeb

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes juunis võrreldes maiga -2,1% ja oli languses kolmandat kuud järjest, kuid võrreldes 2013. aasta juuniga on indeks 11,4% kõrgem. Tallinnas toimus korteriomanditega 546 tehingut, mida on 5% vähem kui mais ja 2,7% vähem kui eelmise

Mais tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,7% ja võrreldes 2013. aasta maiga -0,5%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises ja puidutöötlemises,

Eluaseme hinnaindeks I kvartalis tõusis

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 4,8% ja võrreldes I kvartaliga 17,5%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,8% ning majade hinnad langesid 0,1%. 2013. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad suurenevad pakkumiste arvu kasvu kiuste

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks jätkab sirgjoonelist tõusu. Tänaseks on indeks kerkinud 72,6 punkti tasemele. See teeb aastaseks kasvuks 17,1%. Viimase kolme kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 5,8%. KV.EE Indeksi tõusu taga on mitmed tegurid. Osalt ajab indeksit tõussuunas kerkinud

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks langes mais 4,3% võrra

Pindi Indeks langes mais 4,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1033 eurot. Kui aprillis tehti antud linnades 1143 korteriomandi tehingut, siis mais langes aktiivsus 963 tehingule. Võrdluseks – mullu mais tehti indekslinnades 1188 korteriomandi tehingut.

1Partner Kinnisvara: Madal inflatsioon sööb omaniku kasumi

Olematuks kahanenud inflatsioon võtab büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada. Uute üürilepingute sõlmimisel tasub pigem kokku leppida üürihinna iga-aastases fikseeritud suurusega muutuses, soovitab 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum. „Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010.

8 põhjust kinnisvarasse investeerimiseks

Crowdestate

1. Pikaajaline kapitali kasv ja kaitse inflatsiooni eest Kuigi kinnisvara väärtus võib lühikeste ajaperioodide lõikes kõikuda, kallineb kinnisvara pikemas perspektiivis samas suurusjärgus inflatsiooni ja palgakasvuga. Näiteks USAs kasutatava Case-Schilleri indeksi kohaselt kallinesid USA eramud perioodil 1987 – 2009 keskmiselt 3,4%

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Käesoleva aasta esimesel kvartalil langes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes Tallinnas peamiselt kiirelt kasvanud korterihindade ning Vilniuses suurenenud eluasemelaenude intressimäära tõttu. Taskukohasus paranes Riias tänu palkade korterite hindadest kiiremale kasvule. Kolme Balti

Majandus kahanes I kvartalis

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas mais enim toit

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga samuti 0,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta maiga võrreldes 0,1% kallimad ja teenuste hinnamuutus oli 0,0%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus