Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud. Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks…
22/05/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Korteriühistu juhtimise ABC“. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seonduvatest õigusaktidest ja korteriühistu raamatupidamise korraldamisest. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle…
Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on…
On palju diskuteeritud selle üle, kas korteriühistu põhikiri peaks olema lühike ja lakooniline või pikk ja põhjalik. Loomulikult on see iga ühistu enda otsustada, kuna põhikirjale on mittetulundusühingute seadusega kehtestatud vaid üldnõuded. Mina isiklikult aga pooldan põhjalikku põhikirja ja siinkohal…
Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks…
Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus. Teatud vaidlustes on…
Üsna sageli võib kuulda, et korteriomanikud ei ole kursis, mis korteriühistus toimub. Juhatus midagi asjatab, kulutab millelegi korteriomanike raha aga korteriomanike sellest ei teavita. Ei ole harvad juhtumid, kus isegi üldkoosolekuid aastaid ei korraldata. Kui korteriomanik juhatuselt teavet nõuab, siis…
Korteriühistute algusaastatel oli erinevaid arusaamisi selles osas, et kas korteriomanikku võib üldkoosolekul esindada korteriomaniku enda poolt vabalt valitud esindaja või saab korteriühistu põhikirjaga esindajate ringi piirata. Paljud ühistud just seda tegidki, et piirasid põhikirjaga esindajate ringi. 2009. aastal tehti korteriühistuseadusesse…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust…
Veebruaris jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis toob ka mitmeid positiivseid muudatusi korteriühistutele. Üheks selliseks muudatuseks korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmine eriomandi kokkuleppe osaks. Nimelt kaasomandi osa kasutamise kokkulepped (nt parkimiskohad, keldriboksid jms) peavad olema…
Suuremad korteriühistud, kus kinnistul on mitu maja ja palju korteriomanikke, on sageli hädas üldkoosoleku kvooruminõude kokkusaamisega. Tuleb korraldada korduskoosolekuid ja nii mõnigi vajalik otsus võib jääda vastu võtmata. Selliste ühistute puhul oleks mõistlik põhikirjaga ette näha täiendav ühistu juhtorgan –…
20/02/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatused alates 01.02.2023“. Koolitusel tutvustab jurist Evi Hindpere korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatusi, mis hakkasid kehtima 01.02.2023. Koolitusele on oodatud kõik: korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks…
1. veebruarist hakkavad kehtima mitmed olulised seadusemuudatused, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja…
Korteriühistuseadusega oli kehtestatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda ühistu liikmelt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Selline viivise määr oli ka enamike ühistute põhikirja sisse kirjutatud. 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega…
Korteriühistute algusaastatel oli erinevaid arusaamisi selles osas, et kas korteriomanikku võib üldkoosolekul esindada korteriomaniku enda poolt vabalt valitud esindaja või saab korteriühistu põhikirjaga esindajate ringi piirata. Paljud ühistud just seda tegidki, et piirasid põhikirjaga esindajate ringi. 2009. aastal tehti korteriühistuseadusesse…
