Uudiste arhiiv

 

Pindi Kinnisvara: Pakkumiste puudus hakkab kinnisvara hinda tõstma

Pindi Kinnisvara

Tallinnas on korterite pakkumiste arv tohutu kiirusega langenud, mis hakkab 2013. aastal ilmselt hindadele olulist mõju avaldama. Veel 2012. aasta alguses oli Tallinnas enam kui 9000 erinevat korteripakkumist. Tänaseks on see langenud ca 6500-ni. Kuna Tallinnas tehti mullu 7055 korteriomandi

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

Alates kinnisvarakriisi hinnapõhjast 2009.-2010. aastal on Tallinna korterite hind näidanud vägagi stabiilset tõusu. 2012. aasta lõpuks on Tallinna korterite tehinguhinnad maa-ameti andmetel tõusnud tänaseks isegi meeletuna tunduva 55%. Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad selle ajaga tõusnud aga kõigest

Haapsalu hoolekandeasutuse hoone pidas sarikapidu

Täna peeti Haapsalu hoolekandeasutuse hoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Ligi tuhande rutumeetri suuruses hoones saavad omale nõuetekohased ruumid

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco Vara

Eluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos. Eluasemelaenude turg on

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Statistika: korteritehingud moodustavad kinnisvaratehingutest kolmandiku

2012 III kvartali kinnisvaratehingute koguarv oli 12 451. Aastaga kasvas tehingut arv 11%. Tehingute käive kasvas aastaga 12% ehk 543 miljoni euroni. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv on suuresti tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis küündis 24 protsendini. Muudes tehinguliikides olid kasvunumbrid väiksemad.

Kogu tõde üüriturust

Palju on räägitud üüriturust, kui tõusvast tähest. Eriti on tekitanud kõneainet asjaolu, et eestlased on omanikrahvas ja eelistab elada isiklikul pinnal. Probleemiks on ka fakt, kuidas peaks jagunema vahendustasu. Üüriturg on tegelikult oma olemuselt vanem segment, kui ostu-müügi turg, sest

Uute korterite ehitushind veab üles vanade korterite hinda

Tänase Tallinna elamispindade turu oluline mõjutaja on vähenev uute elamispindade pakkumine. Kõrgete ehitushindade tõttu vähenev pakkumine võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Kaudselt kandub selline hinnatõus uute korterite sektorist ka vanemate korterite turule. Üle-eelmisel 2010. aastal jõuliselt alustanud kriisjärgne elamispindade arendustegevus on

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Kuressaare politsei ja pääste ühishoone avas uksed

Teisipäeval, 30. oktoobril avati pidulikult Kuressaare politsei ja pääste ühishoone, mis koos Jõhvi ja Rakverega on juba kolmas viimase kahe aasta jooksul ehitatud selline kaasaaegne riigihoone. 2 900 ruutmeetri suuruse netopinnaga 3-korruselises majas said endale ruumid Kuressaare politseijaoskond, kodakondsus- ja

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Haapsalu hoolekandeasutuse hoone sai nurgakivi

Haapsalus asetati täna nurgakivi erivajadustega laste hoolekande- ja tegevuskeskusele, mis rajatakse möödunud aasta veebruaris tules hävinud Haapsalu väikelastekodu asemele. Haapsalu hoolekandeasutuse ligi tuhande rutumeetri suuruses hoones saavad omale nõuetekohased ruumid lasteaiarühm, tegevus- ja toimetulekukeskus, teraapiakeskus, kriisikeskus ja administratsioon. Samuti tuleb

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine