Uudiste arhiiv

 

2014 – stabiilsem, kuid siiski tõusev kinnisvaraturg

Viimaste aastate positiivsed arengud kogu Eesti majanduses ja kinnisvaraturul ilmestavad ka alanud aastat. Suur küsimus on, kas senine tõus jätkub või näeme pigem stabiilsemat turgu. Vaadates kujunevaid trende, julgen arvata, et ees ootab stabiilsem, kuid siiski tõusev turg. Möödunud aastal

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

Eesti Pank

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine. 2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012.

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid

Hoiustaja jaoks intressid nullist madalamale ei lange

Eesti meedias on kajastamist leidnud Euroopa riikide keskpankurite sõnavõtud selle kohta, et hoiuseintressid võivad muutuda negatiivseks . Kahetsusväärselt on „tõlkes kaduma läinud“ oluline nüanss – tegu ei ole tavaliste pangaklientide hoiuste intresside negatiivseks muutmise ohuga, vaid kommertspankade jaoks keskpangas raha

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad käsikäes ostu-müügihindadega

Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel oli 2013. a. oktoobrikuine üürikorterite keskmine pakkumishind 8,10 €/m². Positiivse märgina näeme, et suve lõpu üürivapustused on järjest tagasihoidlikumad ja

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud! Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla

Hellitatud noored või olude sund?

Eestis muutub inimene (juriidiliselt) täisealiseks 18 eluaastal. Kui keskkool või gümnaasium lõpetatud, on noortel täiskasvanutel tunda ühiskondlikku survet vanemate juurest välja kolimiseks – on see ju mõnes mõttes eduka noore tunnus. Üldjuhul on variantideks kas üürikorter või ühiselamu. Valik sõltub

Colonnaga seotud investorid viisid lõpule Ajakirjandusmaja ostu

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu mnt 67a asuva kinnistu. Kinnistul on kaks büroohoonet, millest üks üheksa- ja teine neljakorruseline. Renditava ala suurus on 7 100 m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi. Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi

Maade turg näitab aktiveerumise märke

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembri kuus Eestis müügiks 4731 maatükki. Aastaga on maatükkide müügipakkumiste arv kerkinud tagasihoidliku 5% võrra. Seejuures on maade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud 9% võrra. Harjumaal, kus asub 57% kogu Eesti maamüügi pakkumistest pakkumishinnad kerkisid aastaga 13%

Balti perede eelarvest kulub esmavajadustele – toidule ja eluasemele rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt

Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti, eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust, Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt – Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest. Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti,

Tallinn-Tartu-Pärnu ülevaade: korterite hinnad kerkivad jõudsalt

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et vaatamata senistele prognoosidele on kasvamas. Sama kerkivad jõudsalt ka tehingute hinnad. Eriti jõudsalt on sel aastal kasvanud Tartu korteritehingute arv. Tartu hinnad liiguvad Tallinna hindadega ligilähedaselt samas tempos. Korterituru tehinguaktiivsus hakkab vaikselt

1Partner: krunt on kõige riskantsem investeering

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kõige riskantsem investeering hoonestamata maalapp, mis võib kriisi korral kaotada 90 protsenti esialgsest väärtusest. Martin Vahteri kinnitusel praegu maa hinnad tõusnud pole, kuid tõenäoliselt see vaikselt juhtub. “Teised varaklassid on ees tõusnud ja

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine