Uudiste arhiiv

 

Millisesse kinnisvarasse oleks praegu kÔige mÔttekam raha paigutada?

MĂ”nesaja tuhande krooni tulusaks paigutamiseks sobib kĂ”ige paremini magalarajooni ĂŒĂŒrikorter TĂ”nu Toompark, Rime Kinnisvara analĂŒĂŒtik Minu arvates vĂ”ib praegu pĂ€ris hĂ€sti teenida magalarajoonide ĂŒĂŒrikorteritega. ĂœĂŒrist laekuv summa on kohati kĂ”rgem kui laenuga ostetud korteri igakuine tagasimakse ja kommunaalkulud kokku. ĂœĂŒrikorter

VĂ€ikeste kesklinna korterite hinnad ronivad ĂŒlesmĂ€ge

KĂ€rarikas ĂŒmbrus tĂ”mbab eluruumi vÀÀrtuse alla SĂŒdalinna kahetoaliste eluruumide hinnad on vĂ€hese pakkumise ja kĂ”rge nĂ”udluse tĂ”ttu viimaste kuude jooksul mĂ€rgatavalt tĂ”usnud. “Kahetoaliste kesklinnakorterite jĂ€rele on praegu jĂ€rjekord, kĂ”iki ostusoove pole vĂ”imalik rahuldada,” ĂŒtles Rime Kinnisvara maakler Roomand Gaston. Suuremaid

Maksuvabastus toob investeeringud

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Milline on tulumaksuvabastuse mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse, siis on tulumaksuvabastuse rolli raske ĂŒlehinnata. Ei usu, et tĂ€na vĂ”i homme

Maksuvabastus toob investeeringuid

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Kas on sel ka mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli

Kinnisvaraturg ja intressimÀÀrad

Kui veebruaris 1999. a. Hansapank langetas kahel korral laenu baasintressi kokkuvĂ”ttes 17 protsendilt 14,75 protsendile, siis samal ajal tegelik eluasemelaenu intressimÀÀr suurenes nii eesti kroonides kui saksa markades vĂ€ljastatud laenude puhul. MĂ€rtsis langetasid baasintresse kogu panganduskolmik – Ühispank ja Optiva

Oodata on aeglast, kuid kindlat turu tÔusu

Eesti kinnisvaraturul on nĂŒĂŒdseks lĂ€bitud suhteliselt raske aeg. 1998. aasta lĂ”pul oli tehingu lĂ€biviimine oodatud hinnalanguse valguses pea vĂ”imatu. Ostjad tahtsid madalamat hinda, kuid mĂŒĂŒjad ei olnud seda valmis vĂ”imaldama, tihti ei lubanud seda ka objekti omahind e. ehitusmaksumus. Vastupidine

Eesti elamumajanduse arengukava – vÀÀrt algatus

Juba kÀesoleva aasta alguseks oli valminud Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010. Kuna eluase kuulub inimese pÔhivajaduste hulka, ilma milleta elu suhteliselt raske kui mitte vÔimatu nÀib, siis on kindlasti taoline algatus ainult kiiduvÀÀrt. Seda eriti veel Eestis, kus elamureform mitte

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese pĂ”hiliste vajaduste hulka, see on inimarengu ĂŒheks eelduseks. Kui enamikul ĂŒhiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus pĂ”himĂ”tteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analĂŒĂŒs ja selle tĂ€iustamise ettepanekud.” Muuseas nĂ€hti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lĂ”pule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses pĂ”himĂ”tteliselt

ĂœĂŒrnik ja ĂŒĂŒrileandja vajavad teineteist

Vabariigi Valitsuses 12. jaanuaril 1999. a. pĂ”himĂ”tteliselt heakskiidetud “Eesti Elamumajanduse arengukava aastani 2010” on suures osas pĂŒhendatud ĂŒĂŒrnikele ja nende probleemide lahendamisele. Nii on arengukavas ette nĂ€htud asustamata ja vabanevate korterite ĂŒĂŒrile andmist esmajĂ€rjekorras tagastatud elamust lahkumasunnitud ĂŒĂŒrnikele, anda neile

Kinnisvaraturg – killuke terviksĂŒsteemist

Viimasel ajal on ĂŒha sagenenud jutud sĂŒvenevast kriisist kinnisvaraturul, meeletutest kinnisvarahindade langusest ja massilistest kinnisvarabĂŒroode pankrotilainest. Kas asi on siis tĂ”esti nii hull? Üldiselt on kinnisvara kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning

Kinnisvaramaks loob segadust

Tuletades meelde eelmisi Riigikogu valimisi ja sellele eelnenud valimiskampaaniat, siis vist ainult ĂŒhes kĂŒsimuses olid kĂ”ik erakonnad ĂŒksmeelsed – elanikkonna maksukoormat ei kergitata. Siiski on viimasel ajal kuulda olnud, et riigieelarvesse planeeritakse tagasihoidlikku maksukoormuse kasvu (ca 0,2%) ning ka Koonderakonna

Kriis vĂ€hendab kinnisvara mĂŒĂŒki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sĂ”lmiti tĂ€navu suvel ligi neljandiku vĂ”rra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. TĂ€navu teises kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. VĂ”rreldes tĂ€navu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni vĂ”rra. Siiski

JĂ€relevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Rentniku tausta uuring maandab riske

Kiiresti sĂ”lmitud rendileping vĂ”ib pĂ”hjustada rendileandja ja -vĂ”tja vahel terve rea probleeme, mis vĂ”ivad lĂ”ppeda kohtuvaidlusega. Tihti vĂ”ib juhtuda, et juba esimeste rendisummade tasumine osutub problemaatiliseks. Raskusi vĂ”ib tekkida maksedistsipliiniga. Rentnik hakkab omavoliliselt ruume ĂŒmber ehitama vĂ”i muud sellist korda

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!