Uudiste arhiiv

 

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?” EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS 23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn. Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks). Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvaraanalüütik: arendajate mõtlemine on muutumas

Kinnisvaraarendajate mõtlemine on pärast majanduskriisi, mille ajal pangad ei andnud raha ega olnud ka kliente, muutumas, sest muidu pole neil šanssi ellu jääda, arvab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Ma loodan südamest, et kvaliteet paraneb sedavõrd, et turule ei tule absurdsed projektid,

Toompark: arendajate mõtteviis on muutumas

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul sunnib klientide nõudlikkus kinnisvaraarendajaid mõtteviisi muutma, et ellu jääda. “Vaestel kinnisvaraarendajatel polnud ju 2009. aastal muud teha kui mõelda, sest vaba raha ja kliente polnud. Loodan südamest, et kvaliteet paraneb ning turule ei tule selliseid absurdseid projekte,

Rõivas: RKAS reageeris muutunud majanduskeskkonnale kiirelt ja paindlikult

8. aprillil kogunenud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2009. aasta majandustulemused ning otsustas esitada majandusaasta aruande rahandusministrile kinnitamiseks.< ? Kuuludes valitsussektori koosseisu, mõjutas RKAS rangelt piirangutest kinni pidades oma tegevusega  riigieelarve positsiooni positiivselt ning täitis seega üldkoosoleku

Noorte vähesus pidurdab kinnisvaraturgu

Väikelinnade ja maakohtade kortermajade ning kehvemas korras eramute puhul on eriti suur oht, et nende hind hakkab kinnisvaraturul oluliselt langema, kui kümmekonna aasta pärast väheneb järsult elu alustavate noorte arv. Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on kinnisvara müümiseks

Valitsus alustab kinnisvarasektori toetusprogrammidega

Madal tehinguteaktiivsus ja kukkunud hinnad on viinud olukorrani, kus paljud kinnisvaraarendajad ja -omanikud on raskustesse sattumas või juba sattunud. Seetõttu alustab valitsus kinnisvarasektori toetusprogrammiga, mille käigus ostetakse riigile 10 000 korterit, 100 büroohoonet, 100 tootmishoonet ja üks õllevabrik. “Kinnisvarasektor on

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 23. aprillil Rahvusraamatukogus

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?” EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS 23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn. Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks). Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kiire hinnatõusootused on asjatud (1)

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on püsima jäänud 63,6 punkti tasemel. Aastane pakkumishindade langus on 17%. Võrreldes hindade tipuga 2007. a. aprillis on hinnalanguseks 41%. Absoluuthinnas on portaali KV.EE keskmise elamispinna pakkumishind tänase seisuga 13 100 krooni. Aasta tagasi oli

Statistika: kinnisvaratehingud piirkonniti 2 kommentaari

Suurem osa ehk 41% kinnisvaratehingutest tehakse maa-ameti andmetel Eesti majanduse suurimas ja tugevaimas tõmbekeskuses Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna ja Harju maakonna kõrgem kinnisvara väärtus tähendab aga seda, et tehingute koguväärtusest jääb pealinna regiooni kanda 61%. 2009. aasta kinnisvaratehingute rahaline maht

Aeg oleks teoorjus lõpetada 2 kommentaari

Ajaloolaste veendumus, et Eestis lõppes teoorjus 19. sajandil on sügavalt ekslik. Endiselt peavad kohalikud tänapäevased talupojad käima mõisas tasuta teeopäevi tegemas. Nimelt kehtib Tallinnas heakorraeeskiri, mis määratleb, et kinnistu omanikud peavad hoolitsema puhastusala eest. Kindlasti on analoogne kord ka paljudel

Statistika: elamispindade turu aktiivsus (1)

Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes. Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 000 tehingut. Statistikaameti andmetel on Eesti eluruumide arvuks 650

Energiatarve – milline?

Mulle meeldib kasutada analoogiaid elamu (korteri) ja auto vahel. Tagasihoidlik korter on hinnalt samas suurusjärgus kui esinduslik auto; Mõlemaid saab omada või rentida, mõlemad on eluks mingil määral vaajlikud. Mõlemasse tuleb anda energiat, selleks et neid kasutada saaks ja mõlema

Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-2/2010

Möödunud novembris avaldasime esimese postituse kortermajadele mõeldud veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide kohta. Tänaseks on paras aeg statistikat vahepealsete kuude jooksul kogunenud andmetega täiendada. Võrreldes eelmise postitusega on ülevaate aluseks olevate majade arv suurenenud ca 50 maja võrra, tuginedes täna

Büroopindade teenus vajab edasiarendamist

Eesti büroopindade arendus- ja üüriturg vajab uusi edasiviivaid lahendusi. Kestev majandussurutis on viinud olukorrani, kus büroopindade vakantsused on märkimisväärselt suured. Kriisi positiivne mõju büroode klientidele avaldub selles, et büroopindade omanikud peavad pakutavad teenused viima võrreldes endisaegsetega uuele kvalitatiivsele tasemele. Uus

Kasulikud, köetavad ja elamispinna ruutmeetrid

Siinsamas kodulehel avan veidi elamu energiatarbe teemat. See arvutatakse energia kulu, ruutmeetrite ja aasta järgi. Ükski neist kolmest ei ole niisama üheselt võetav. Kuidas arvutada aastat, see selgub Eesti kraadpäevade metoodikast. Energiatarve on suurel osal juhtudel võimalik saada majahaldurilt või

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!