Uudiste arhiiv

 

DNB: Läti ja Leedu majandus kasvab Eestist kiiremini

DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.

Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet. SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse taastumist pidurdavad geopoliitilised arengud

Nordea värske majandusprognoosi hinnangul pidurdavad 2014. teisel poolaastal Eesti majanduse kasvu peamiste eksporditurgude aeglustunud kosumine ja uued geopoliitilised riskid, mille tulemusel on Eestis tänavu oodata 0,7%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tööjõuturg ja sisetarbimine on püsinud ootuspäraselt tugeval tasemel, tarbimist toetab pea nullilähedane

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot. Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates. Ülevaade ei

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele. Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv

Teise kvartali majanduskasv oli oodatust parem

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist. Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Nordecon: 2014. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust. Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Tarbijahinnad jätkasid juulis langust

Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni. Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul

1Partner Kinnisvara: Kokkuhoid surub üürnikud väiksemale pinnale

Tänase büroopindade turu trend on kulude kokkuhoid ja efektiivsuse taotlus. Uute büroopindade pakkumise suurenemise valguses on ettevõtetel võimalik kolida samade kulude juures kehvemalt pinnalt kaasaegsemale. Uute kontoripindade paremad lahendused võimaldavad läbi efektiivsema pinnakasutuse leppida väiksema büroopinnaga, analüüsib büroopindade turu arenguid

Hinnad langesid aastataguse ajaga võrreldes ajutiselt

Eesti Pank

Statistikaameti teatel hinnatase tarbijate jaoks juunis ei muutunud, kuid aastavõrdluses langes 0,4%. Hinnalanguse peamine põhjus on eelmise aasta juuniga võrreldes 13% odavam elekter. Kui eelmise aasta juunis oli elektri hind Eestis kõigi aegade kõrgeim, sest elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides

Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi eelmise kuu 1,6% juurde

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas mais mullusega võrreldes 2,4%. Pankade laenu- ja liisinguportfell suurenes kuu jooksul 75 miljoni euro võrra ning ületas kuu lõpuks 15 miljardi euro taseme. Ettevõtete laenude ja liisingute aastakasv kiirenes mais

SEB nädalakommentaar: „Majanduslanguse anatoomia“

Viimase nädala jooksul on avaldatud mitu olulist makronäitajat, mis makropilti veidi enam avasid. Esiteks korrigeeris Statistikaamet majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt –1,9%-lt –1,4%-le. Kuigi langust korrigeeriti pehmemaks ja ulatuselt oli tegemist tavapärasest suurema korrektsiooniga, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine