Uudiste arhiiv

 

OECD hinnangul kiireneb Eesti majanduskasv alates 2014. aastast

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus OECD riikide keskmisega sarnases tempos – sellel aastal suureneb SKP üks protsent ning kiireneb järgmisel 2,4 protsendini. Eesti majanduskasvu veab tarbimine, mida toetab keskmise palga kiire kasv ning tööpuuduse vähenemine. Alates

Majanduse aeglustumine jätkus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4%. Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala

Balti perede eelarvest kulub esmavajadustele – toidule ja eluasemele rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt

Leedus kulutatakse toidule keskmiselt 25 protsenti, eluasemele 16 protsenti pere sissetulekust, Eestis ja Lätis jagunevad toidu- ja eluasemekulud ühtlasemalt – Eestis vastavalt 19 ja 20 protsenti, Lätis 19 ja 23 protsenti pere-eelarvest. Euroopa Liidus kulutatakse toidule keskmiselt vaid 13 protsenti,

Septembris oli inflatsioonimäär kolme viimase aasta madalaim

Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni. Viimati oli inflatsioonimäär Eestis nii madal kolme aasta eest. Ka euroalal oli inflatsioon energiahindade odavnemise tõttu viimase kolme ja poole aasta aeglaseim – esialgse hinnangu kohaselt 1,1%.

SEB nädalakommentaar: Ehitussektoril ei paista paremaid päevi ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat,

Laenuportfelli aastakasv jäi augustis tagasihoidlikule 1,3% tasemele

Mahukad refinantseerimistehingud tõstsid ettevõtete laenukäibe augustis viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Pangad andsid kuu jooksul Eesti ettevõtetele ligi 350 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, mida oli aastatagusega võrreldes ligi kaks korda rohkem, ning laenukäive ulatus 2008. aasta kevadkuude taseme

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot. Majanduskasvu mõjutas

Tööstuspargid majanduskasvu ootel

Valdav osa majandusbuumi harjal arendama hakatud tööstusparkidest on täna veel detailplaneeringu tasemel ning ootab vaikselt Euroopa majanduse elavnemist. Osades tööstusparkides on ostetud vaid üksikuid maatükke. Sellistele pargialadele on püstitatud ka üksikuid hooeid, kuid need ei moodusta kaugeltki veel tööstusparki. Äri

Kinnisvarabuum – olla või mitte olla?

Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel? Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt

II kvartalis kasvas majandus 1,3%

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esialgsetel andmetel 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,1%. Majanduskasvu panustas kõige enam töötleva tööstuse lisandväärtus peamiselt arvutite, elektroonika-

Kinnisvarabuum – olla või mitte olla?

Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel? Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt

Tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7 protsendiga

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit

Pangad võiksid rohkem laenata

Finantsinspektsiooni juht Raul Malmsten ütles teisipäeval riigikogu ees inspektsiooni ­2012. aasta aruannet tutvustades, et pankadel praegu raha on ja teoreetiliselt võiks nad agressiivsemalt müüa, kuid õnneks märke uuest laenubuumist pole. Malmsteni kinnitusel on Eesti pangandus­turgu mõjutanud enim jätkuv mõõdukas majanduskasv

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.04.2024 Kinnisvara müügikoolitus