Uudiste arhiiv

 

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2,0 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15% ja koguväärtus 18%. Eesti kinnisvaraturg jätkas 2013. aastal tõusu ning tehingute arv saavutas majandussurutise järgse rekordi. Võrreldes turu kõrgajaga 2006. aastal

Kinnisvarakool: Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/02/2014

25/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri”. Koolitus on suunatud kõikidele, kinnisvaraomanikele, maakleritele, omavalitsuste töötajatele, notaritele või teistele, kes teevad tehinguid kaitsealuste kinnisvaraobjektidega. Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest. Kinnisvarakoolitust “Kultuuripärand ja

Omavalitsused ei tohiks ebaseaduslikku ehitamist taluda

Riigikontroll leiab järelauditis, et omavalitsustel tuleks muuta senist valdavalt leebet ja passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse ning teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ja kas need on elanikele, aga ka kaaskodanikele ohutud. Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või

Müügitehinguks leia sobivaim lepinguvorm

Iga kinnisvaratehingu korral, kus notariaalse müügilepingu sõlmimine lepitakse kokku tavapärasemast pikemale ajale, tekib mitmeid küsimusi. Kuidas olla kindel, et müüja müüb oma kinnisvara tingimustel, milles ollakse justkui kokku lepitud? Kuidas olla kindel, et ostja ostab kinnisvara eelnevalt kokkulepitud tingimustel? Kindlustamaks

Ettevaatust kinnisvaratehingutes

Minu poole pöördus klient sooviga kontrollida kinnisvara ostutehingu korrektsust. Asja analüüsimiseks esitas ta mulle kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse ning notari koostatud müügilepingu projekti. Kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse kohaselt oli müügilepingu esemeks Tallinna kesklinnas asuv 74 m2 suurune värskelt renoveeritud 3 toaline korter koos

Kuidas soetada kinnisvara mitteabielulises kooselus?

Praktikas pöördutakse tihtilugu minu poole küsimusega: „Elasime mehe/naisega 15 aastat koos ning ostsime korteri aga nüüd on kooselu lõppenud ja ma tahan enda osa sellest korterist kätte saada.“ Kui ma esitan täpsustavaid küsimusi, siis selgub, et korteri omanikuna on kinnistusraamatusse

Statistika: Kinnisvaratehingute käive jääb tipule alla 2,5 korda

2013 III kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel 11 093 kinnisvaratehingut koguväärtusega 561 miljonit eurot. Aastaga suurenes kinnisvaratehingute arv 15 ja tehingute väärtus 17%. 11 093 tehingust 56 olid tehingud hoonestusõigustega. Hoonestusõiguste tehingute koguväärtus oli 5 miljonit eurot. Tänane kinnisvaratehingute arv

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi. Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Osta või üürida?

Oma tuba, oma luba, ütleb vanasõna. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu. Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt järele kaaluda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt

Kannapöörde ootel

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi

Mida eelistada – kinkelepingut või testamenti?

Minu käest on korduvalt küsitud küsimust stiilis: „Mu vanaema/ema, tädi jne. tahab oma korteri mulle anda, kuidas me seda teeme?“ Kõigepealt tuleb välja selgitada, mis on sellise omandist loobumise soovi põhjus ning alles seejärel saab anda soovitusi tehingu vormi osas.

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti. Justiitsminister

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine