Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu…
Eestis on aeg alustada riigi toel üürikinnisvara ehitamist, leidsid paari nädala eest majandusministeeriumis toimunud ümarlaual osalejad, kuid riigi sekkumine võib kogu kinnisvaraturgu muuta. Majandusministeerium on juba asunud võimalikke üürikinnisvarastsenaariume looma, kirjutas Delovõje Vedomosti. Jutt käib Eesti eluasemepoliitika uute suundade projektist. Peale…
Eesti majandus on naabrite omaga võrreldes üsna tugevatel jalgadel, kuid ohtu kujutab mõningane ebakõla tootmise kasvu ja palgatõusu, ekspordi ja impordi ning kinnisvara ostu- ja üürihindade vahel. Majanduskasvu mitu numbrit 2013. aastal kasvas Eesti majandus nominaalselt 6,2% ja reaalselt 1,6%,…
2014 III kvartalis oli Eesti netopalkade summa 1,28 miljardit eurot ja elamispindade käive 377 miljonit eurot. Elamispindade käive moodustas seega 29%. Aasta tagasi 2013 III kvartalis nõudslid elamispinnatehingud 33% Eesti netopalkade kogusummast. Elamispindade käibe osakaal netopalkade kogusummast on viimastel aastatel…
Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitab 75,9 punkti taset. Aastataguse ajaga võrreldes on elamispindade pakkumised keskmiselt 18% ja kuu taguse ajaga võrreldes 1,3 protsenti kallimad. Pakkumishindade indeks trügib tõususuunas peamiselt Tallinnast väljapoole jäävate linnade-valdade toel, kus head finantseerimistingimused ja vaikselt…
Tallinna korteriturg on löönud palju laineid. Kiire tehingute arvu kasv ja hinnatõus on pöördunud hinnaseisakuks, tehingute arv on näidanud kaks kvartalit järjest langust. Selles valguses võiks huvi pakkuda, kas Tallinna korterituru trendid on peegeldumas teisteski Eesti pisut väiksemates linnades? Mis…
Eelmisel aastal anti välja 4905 ehitusluba, pisut enam kui pooled neist väljastati puithoonetele. Statistikast selgub, et kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit. Kuigi ehituslube…
1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on maakonna keskmise palga ja kohaliku kinnisvara hinna suhe kõige kehvem Harjumaal ning suurim ostujõud hoopis Valga- ja Jõgevamaal. 2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast…
Eesti Pank tõstis tehnilise majandusprognoosi uuendamise käigus selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini, kuid 2015. aastaks prognoositav 2,5-protsendiline kasv on juunis prognoositust aeglasem. Rahvamajanduse arvepidamise andmete revideerimise tõttu on Eesti Pank uuendanud juunis avaldatud prognoosi aastateks 2014–2016. Tehniline prognoosiuuendus on tehtud olulisemate…
Kiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele. 2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani. Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks…
DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.…
Käesoleva aasta teisel kvartalil langes aastases võrdluses Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* kõigis kolmes Balti riigi pealinnas. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu ning samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias langes taskukohasus eluasemelaenude intressimäära tõusu tõttu.…
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu…
Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli…
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
