Uudiste arhiiv

 

Maksurisk seoses korteris asuva äripinnaga

Rahandusministeerium on avaldanud kahetsusväärse seisukoha, mille kohaselt osadelt äripindadelt pole sisendkäibemaksu mahaarvamine õigustatud. Tavapärane on olukord, kus ettevõtja on äripindade rentnik, mitte omanik. Tavapäratu ei ole ka olukord, kus renditavad pinnad asuvad kortermajas. Seejuures tekib vaevalt kellelgi kahtlus, kas äripindade

Riigikohtu praktika: avalike teede väljaehitamise kulude hüvitamine

Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas. Isik tõlgendas maavanema

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostueesõiguse teate sisu

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu. Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või

Riigikohtu praktika: Üürpinna parenduste hüvitamine üürnikule

Riigikohus lahendas kohtuasjas nr 3-2-1-118-14 vaidlust küsimuses, kas üürileandja peab hüvitama üürnikule üüritud ruumide parendamise ja muutmisega seotud kulutused olukorras, kus parenduste tegemiseks puudus üürnikul üürileandja kirjalik kooskõlastus ja nõusolek. Samas üürileandja esindaja oli parendustöödest teadlik ja andis juhiseid konkreetsete

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on võimalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on õigus jätta tasumata küttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi tõttu kasutada ning

Riigikohtu praktika: Kas elektrialajaam on ehitise oluline osa

Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse.

Glikman Alvin & Partnerid: kasvava metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

Tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14 oli küsimuse all kinnisasja omaniku loata puude raie ja sellega seotud tagajärjed. Riigikohus selgitas, et kasvav mets on kinnisasja oluline osa ja kuulub kinnisasja omanikule. Raiutud metsamaterjal on kinnisasjast saadav vili ja seega vallasasi, mille omanikuks saab

Glikman Alvin & Partnerid: kohtulahendi kehtimist kinnistu uue omaniku suhtes

Tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14 on kolleegium selgitanud kohtulahendi kehtimist kinnistu uue omaniku suhtes. Lahendis leidis kolleegium, et kui käimasoleva kohtumenetluse ajal omanik vahetub, siis endine kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib üldreegli kohaselt ka selle isiku

Glikman Alvin & Partnerid: ehitusaluse pinna termineid

Haldusasjas nr 3-3-1-59-13 arutas kolleegium küsimust, kas hoone esileulatuva terrassi pinda tuleb arvestada hoone üldehitusaluse pinna hulka ning kuidas eristada ehitusaluse pinna erinevaid tähendusi planeerimismenetluses ja ehitusloa menetluses. Asjaolude kohaselt kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu uusarendusele. Uusarenduse projektidokumentatsiooni kohaselt kuulus arenduse

Glikman Alvin & Partnerid: detailplaneeringu tühistamisega tekitatud kahju hüvitamist

Haldusasjas nr 3-3-1-9-14 andis Riigikohus hinnangu detailplaneeringu kehtimajäämisega seotud isiku õiguspärasele ootusele ja kahjunõude alustele olukorras, kus kehtiv detailplaneering tühistati kohaliku omavalitsuse algatusel. Tallinna linnavolikogu kehtestas 1999. aastal Viru väljaku detailplaneeringu I etapi, mis muu hulgas nägi ette Viru hotelli

Glikman Alvin & Partnerid: Ehitise omaniku õigus nõuda ehitajalt garantiikohustuse täitmist

Tsiviilasjas nr 3-2-1-7-14 on kolleegium käsitlenud ehitise omaniku õigust esitada garantiinõue ehitusettevõtja vastu garantiikohustuse täitmiseks olukorras, kus ehitise omaniku ning ehitusettevõtja vahel puudub lepinguline suhe. Asjaolude kohaselt sõlmis tellija, kes ei olnud ehitise omanik, ehitusettevõtjaga töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Ehitustööde puudustele

Glikman Alvin & Partnerid: Kaasomanike suhted kaasomandi lõpetamisel

Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 käsitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lõpetamise olukorras, kus üks kaasomanikest keeldub ruumidest välja kolimast. Asjaolude kohaselt oli jõustunud kohtulahend, millega lõpetati kaasomand korteriomandile selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab müügihinnast hüvitise. Üks

Glikman Alvin & Partnerid: Detailplaneeringu kehtestamisel võib arvesse võtta ka veel kehtestamata üldplaneeringu tööversiooni

Haldusasjas nr 3-3-1-87-13 on kolleegium käsitlenud detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetavaid asjaolusid. Asjaolude kohaselt kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu Riigiarhiivile 6-korruselise 24m kõrguse juurdeehituse püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamist vaidlustas kõrvalmaja elanik, kelle arvates ei sobinud planeeritud hoone asukohta, kuivõrd oli samas piirkonnas asuvate

Glikman Alvin & Partnerid: Eraõiguslikus omandis olevate torustike kasutamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osana

Tsiviilasjas nr 3-2-1-189-13 oli küsimuse all eraomandis olevate trasside kasutamine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni osana. Samuti oli teemaks servituudi seadmise kohustus sellisele trassile, et vee-ettevõtja saaks täita temale seadusest tulenevaid kohustusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ning valdamisega. Asjaolude kohaselt kuulusid

Glikman Alvin & Partnerid: Vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamata jätmine

Haldusasja nr 3-3-1-96-13 asjaolude kohaselt jättis kohalik omavalitsus kehtestamata vastuvõetud detailplaneeringu. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist põhjendas kohalik omavalitsus selliselt: (i) arendaja ei nõustunud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustust üle võtma; (ii) vallal puuduvad eelarves vahendid teede ja tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2021 Ärikinnisvara vahendamine