Uudiste arhiiv

 

Hellitatud noored või olude sund?

Eestis muutub inimene (juriidiliselt) täisealiseks 18 eluaastal. Kui keskkool või gümnaasium lõpetatud, on noortel täiskasvanutel tunda ühiskondlikku survet vanemate juurest välja kolimiseks – on see ju mõnes mõttes eduka noore tunnus. Üldjuhul on variantideks kas üürikorter või ühiselamu. Valik sõltub

Majandususaldus suurenes

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* oktoobris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 103.4 punkti ja see on 1.1 punkti parem kui septembris. Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli oktoobris 101.8 ja tõus kuuga oli

Kortermajade renoveerimine on hädavajalik, sest lagunevad majad muutuvad eluohtlikuks

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. “Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, nagu

Ajaloorubriik: Pelgulinna Söödi tänava lugu

Sadakond meetrit pikk Söödi tänav asub Pelgulinnas Auna ja Taime tänava vahel. Söödi tänav on oma nime saanud 26. oktoobril 1932. Tänav rajati sööti jäänud aiamaale. Söödi tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Söödi 1 – nõukogude ajal ehitatud laborihoone. Täna

Supilinna teemaplaneering jõuab avalikule väljapanekule

10. oktoobril võttis Tartu linnavolikogu vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”. “Supilinna kui ühe omanäolisema linnaosa säilitamine ning edasine kujundamine on

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rohu tänava lugu

Rohu tänav ühendab Pelgulinna Kelmikülaga. Tänav algav Kelmikülast Tehnika tänavalt, läheb läbi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tänavaga ning lõpeb Härjapea tänaval. Rohu tänav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. Tänav on oma nime saanud 1900. aastal.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Timuti tänava lugu

Pelgulinnas asuv Timuti tänav algab Heina tänavalt, ristub Õle ning Ristiku tänavaga ja lõpeb Roo tänaval. Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tänav Tarabella tänava (Tarabellastraße; Тарабельская ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ühe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest.

Euroopa investeerimisturg kasvamas

DTZ värske analüüs toob välja, et käesoleva aasta kolmandas kvartalis ulatus kinnisvara investeeringute maht Euroopas 32,6 miljardi euroni. Alates 2008. aastast on see kõige aktiivsem kolmas kvartal. 2013.a kolme esimese kvartali investeeringute maht Euroopas oli 89,8 miljardit eurot. Möödunud aasta samal

Esmakordselt pärast laenubuumi algust on kõigis kolmes Balti riigis perede varad laenudest suuremad

Uuest SEB Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et esmakordselt pärast eraisikute laenuportfelli kiire kasvu algust 2000. aastate esimesel poolel ületavad kõigis kolmes Balti riigis perede finantsvarad nende laenukohustusi. Eraisikute finantsvarad nagu näiteks hoiused, pensionifondid ja muud finantsinvesteeringud kasvavad endiselt kõigis Balti

Madalad hoiuseintressid võivad viia säästud finantssektorist välja

Esimesel poolaastal vähenes kõigis kolmes Balti riigis tähtajaliste hoiuste maht – Eestis aastaarvestuses 5,3, Lätis 5,0 ja Leedus 3,4 protsendi võrra. Nõudmiseni hoiustel ehk arvelduskontodel hoitava raha maht suurenes vastavalt 11, 7 ja 2,3 protsendipunkti.  „Madalad intressimäärad ei soodusta arvelduskontodelt

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aru tänava lugu

Pelgulinnas asuv Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval. Aru tänav on ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. Tänav algus

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti. Justiitsminister

Ajaloorubriik: Pelgulinna Härjapea tänava lugu

Pelgulinnas asuv Härjapea tänav algab Heina tänavalt, ristub Rohu, Õle, Ristiku, Roo ja Preesi tänavaga ning Mulla põigiga ja lõpeb Sõle tänaval. Tänav on ligikaudu 630 meetri pikkune. Härjapea tänav on oma nime saanud 1881. aastal. Tänav rajati maa-ala tükeldamisel

Vanade majade saatus ongi vaikselt ära laguneda

“Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine