Uudiste arhiiv

 

Ăśle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse Harju maakonnas

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju

Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III

Mis toimub Eesti majanduses 2015. aastal?

Missugused on tõenäolised arengud Eesti majanduses aastal 2015, sellest räägib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ta pidas sel teemal ettekande ka Äriaasta 2015 seminaril. Intressid püsivad madalad Intressid on näitajad, mis huvitavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Kuigi intressimäärad olid

III kvartalis vedas majanduse kasvu töötlev tööstus

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,1%, teatab Statistikaamet. III kvartalis panustas majanduse kasvu enim töötlev tööstus, milles olulisima positiivse panuse andsid elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine. Lisaks töötlevale tööstusele oli Eesti majanduse

Majanduskriis või lihtsalt müra?

Eesti Pank

Kui viimane suur majanduskasvu revisjon üldse midagi muutma peaks, siis arusaama sellest, kui laiad on väikeriigi statistika usalduspiirid. Peaksime rohkem mõtlema sellele, kui palju on andmetes tegelikku informatsiooni ja kui palju juhuslikku müra. Majanduspoliitika kujundajatel tasuks seega kursimuutuste kiirel väljapakkumisel

Majandus kasvas II kvartalis 2,4%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet. SKP on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise

Sisemajanduse koguprodukti arvestuse metoodika muutus

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%. Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada uus Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem ESA 2010. Revideerimise käigus vaadati üle ka

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates. Ülevaade ei

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Ettevõtete suurenenud välislaenamine põhjustas esimeses kvartalis võlakoormuse kasvu

Eesti ettevõtete võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%. Kvartali jooksul suurenes ettevõtete võlakohustuste kogumaht 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve. Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest

Statistika: soodne intressimäär võimaldab laenukoormuse kasvamist

Nüüdseks juba kaks aastat allpool 3 protsendi piiri püsinud eluasemelaenude intressimäär hoiab kinnisvaraturu katla all palavat tuld. Madala euribori toel ülisoodne intressimäär avab kodusostjate võimalusi eluaseme soetamisel. Aprillikuine eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,6%. Euribor on samuti ligi kaks aastat

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude

Majandus kahanes I kvartalis

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab

Majandus kukkus miinusesse (1)

Ă„ripaev

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi. LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt

I kvartalis majandus kahanes

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet. Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%. Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!