Uudiste arhiiv

 

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta APRILLIKUU kinnisvaraturu ülevaade

Eesti Kui märts oli võrreldes varasemate aastate kogemusega eeldatust hoopis tasasem, siis aprill tõmbas kinnisvaraturu taas käima. Enamiku tõusust andsid Tallinn ja Harjumaa, kus toimus hulk notariaalseid tehinguid uusarendustes ning endiselt ka tehinguid väiksema ja keskmise suurusega, enamasti kahetoaliste investeeringukorteritega.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid aprillis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud

Statistika: Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 33 protsenti

Hoonestamata maa tehingute arv oli 2013 I kvartalis 2487. Hoonestamata maa tehingute kogukäive oli samal ajal 66,7 miljonit eurot. Maatehingute arvu tõus on märksa tagasihoidlikum, kui üliaktiivses korterite sektoris. Maatehinguid tuli aastaga juurde 6,5% Aktiivsuse ja maaturu atraktiivsusest annab märku

Statistika: Keskmise korteritehingu väärtus kasvas aastaga 8,3 protsenti

2013. aasta I kvartalis tehti maa-ameti andmetel 3819 korteritehingut, tehingute kogukäive oli 173 miljonit eurot ja keskmine hind 801 €/m2. Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv tugevad 15%. 8-protsendilisest hinnatõusust ajendatuna kasvas tehingute kogukäive isegi 25%. 2013 I kvartali keskmise korteritehingu

5 head nippi, kuidas rikkuda kinnisvaraturgu

Kõik võivad ette kujutada, kuidas uus 4-realine maantee, vägev keemiatehas, tuumajaama plahvatus või lekkivalt naftatankerilt randa loksunud must kuld suudavad ära rikkuda ümbruskonna elanike ja kinnisvaraomanike senise idülli. Kohalikus mastaabis kinnisvaraturu kihva keeramiseks ei olegi tavaliselt rohkem vaja, kui mõnda

Esimene kvartal kinnisvaraturul: hinnatõus jätkus, põllumaad müüakse aina rohkem

Käesoleva aasta esimene kvartal jätkas tõusulainel, mida vedasid nii aktiivne korteriturg Harjumaal ja Tartus kui ka aina hoogustuv põllu- ja maatulundusmaade müük. Maa-ameti statistika kohaselt teostati I kvartalis kogu riigis 8751 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaliseks mahuks kujunes 423,77 miljonit eurot.

Tark kinnisvarainvesteering päästab raha inflatsiooni eest

Uus Maa

Sularaha kaotab aastatega oma väärtust, kinnisvara üldjuhul aga mitte, kinnitab Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht ja kutseline maakler Elari Tamm intervjuus ajalehele Postimees. Soovitate vaba raha pangas hoiustamise asemel investeerida kinnisvarasse – millele tuginedes seda soovitate? Esimene põhjus on inflatsioon. Käesolevaks

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2. Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%. Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal,

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle

Tartu kesklinnas valitseb 2-toaliste korterite põud

I kvartal möödus Tartu kinnisvaraturul tõusvas joones. Võrrelduna aasta varasema sama perioodiga toimus korterite ostu-müügitehingud koguni 22% rohkem. Eriti aktiivseks on muutunud tehingud 2-toaliste korteritega. Käesoleva aasta I kvartalis võrreldes varasema sama perioodiga tõusis Tartu linnas keskmine korteri ostu-müügitehingu ruutmeetrihind.

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis

Kinnisvaraekspert: iga hinna eest ja igat asja ei ole mõtet osta

Kui statistika näitab, et inimeste huvi kinnisvara ostmise vastu üha kasvab, siis kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul tuleks siiski vaadata, et tehing oleks mõistlik. Selle aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaratehingute arv 15% kõrgem kui aasta tagasi ja tehingute kogukäive on kasvanud

Statistika: 39% valminud eluruumidest asub ühepereelamutes

2012. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neist eluruumidest suurim osa ehk 39% asus ühepereelamutes. Viimati oli ühepereelamute osakaal kogu valminud eluruumide arvus nii kõrge 2001. aastal. Siis oli ühepreelamutes asuvate valminud eluruumide osakaal 40%. Vahepealsel ajal oli aktiivsem

Eesti, Läti ja Leedu perede valmisolek kodulaenu võtta erineb märgatavalt

Eraisikute laenunõudlus Balti riikides näitab taastumise märke, kuid laenuportfellide arengud on olnud riigiti üsna erinevad, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook). 2012. aastal vähenes eluasemelaenude jääk Eestis 0,6% ja Leedus 1% võrra. Eestis ja Leedus võib eeldada,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine